Postimehe otsestuudios tunnistas staažikas ajakirjanik ja teletoimetaja Kajar Kase, et tal on alati olnud unistuste ametite nimekiri. Kirjas Reformierakonna juhile Kaja Kallasele rääkis mees oma soovist ning sai kinnitust, et just sellist ametit peagi vaja läheb.

«Eelmine amet «Ringvaate» vastutava toimetajana, kus tund aega otse-eetrit iga päev tuli täita nii huvitavate teemadega kui võimalik, oli kohutavalt huvitav, aga kokkuvõttes on see ikkagi ajakirjanikutöö,» selgitas Kase tagasivaatavalt.

«Mul on kuskil selline unistuste tööde nimekiri, milles lisaks toimetuse juhtimisele oli ka päris ise tegeleda poliitikaga ja mõne suure poliitilise kampaaniaga,» kirjeldas ta, «mitte kajastada, vaid aidata asju ära teha.»

Uus amet eelmisest olulisem

Reformierakonna kommunikatsioonijuhiks asumise tegi telemees teatavaks sotsiaalmeediapostituses, mainides muuhulgas, et pole sugugi kindel, et selle ametiga hakkama saab.

«Nii on,» sõnas ta, «eks enesekindlust ikka on, aga selles positsioonis on kõige olulisem realistlik hinnang ja päris arusaam oma oskustest – sellest, mida sa suudad ja mida mitte.»

«Neid teadmisi ja nõkse on tegelikult õudselt vähe ja need ei ole eriti salajased,» kummutas Kase müüti leeride vahetamisest ja ajakirjanike siseinfo jagamisest.

Reformierakonnaga Kase tänaseks liitunud ei ole, kuid ei välista, et sujuvama töösuhtluse nimel ta seda teeb.

«Kui võtsin pakkumise vastu, siis plaani erakonda astuda otseselt ei olnud. Keegi pole mind selleks survestanud ning ise kujutasin samuti ette, et olen ju tehniline töötaja, kes lihtsalt annab nõu.»

«Selle mõtte esitlemise peale öeldi mulle midagi, mis pani mind mõtlema, et võib-olla ma siiski astun erakonda. Mõte oli selles, et kui sa siin juba töötad, siis erakonna liikmena mõjud sa usaldusväärsema partnerina.»

«Mul endal võiks olla lihtsam seda tööd teha, kui ma erakonda astun – selline argumentatsioon esitati mulle.»

«Nüüd ma kaalun ja olen võtnud mõtlemisaja,» lisas ta.

Kirjutas Kaja Kallasele

«Selle loo avalikuks saamist  ma ei plaaninud, aga tegelikult juhtus nii, et mina pöördusin Kaja Kallase poole,» avaldas mees, «sellesama mõttega, et mul on unistuste tööde nimekiri ja üks nendest võiks selline olla.»

«Kaja Kallast ma üldse hästi ei tundnud, aga ma mingil hetkel kirjutasin talle, et ma ise tunnen, et ma võiksin sellist kommunikatsioonitööd teha. Tema reaktsioon oli mulle väga üllatav – et seda võibki kohe vaja minna!»

Kolleegid pole päri

Kase endine kolleeg, «Aktuaalse kaamera» uudisteankur Astrid Kannel avaldas oma seisukoha, et poliitsuhtlusest meediasse tagasiteed olema ei peaks.

«Ma mäletan, kui käisin Aarne Rannamäe ärasaatmisel ETVs. Ta oli selleks ajaks ligi 30 aastat seal töötanud – ta tundis elu lõpuni, et on ajakirjanik ja see on see, mida ta kõige paremini teeb.»

«Sellises maailmas on lihtne elada, kus inimene tunneb, et ta teeb ühte tööd elu lõpuni. Kui tehakse muu pakkumine, saad kohe aru, et see on rumal ja seda teha ei taha. Kuid ma kahtlustan, et maailma moodsamaks muutumisega kaasneb see, et inimesed teevad mingeid töid järjest lühemat aega ja maailm muutub suunas, kus ollakse vahel nii ja vahel naa.»

«Astridil on õigus – muidugi oleks parem, kui need, kes on ajakirjanikud, oleksid terve elu olnud ajakirjanikud ja nende suhtes ei kerkiks üles kahtlust. Aga seda võib küsida mis tahes inimeselt, kes tuleb ajakirjandusse kellegi teise alluvusest.»

Vaata saadet!