Postimehe otsestuudios oli Sotsiaaldemokraatliku erakonna noortekogu juht Joosep Vimm, kes on asunud eest vedama ideed Eestis 4-päevase töönädala kehtestamiseks. Selgitasime otsesaates, kui reaalne see on ning millised kasutegurid on kaalul.

«Olles lisaks Rootsile elanud veel mõnes riigis, siis tahaks, et ka siin oleks inimestel sama hea elada,» sõnas Stockholmi ülikoolis magistrikraadi omandanud Vimm, «et inimestel poleks soovi siit ära kolida ega seda võrdlust pidada, et mujal on parem.»

«Tahan, et inimene ei peaks loobuma teatud heaolust seetõttu, et oma kodumaal elada.»

Vimm tõi välja, et Põhjamaadel sabassörkimise põhjused on kindlasti ajaloolist laadi: oleme keskendunud majanduse ülesehitamisele esmajärjekorras ning lühikeste iseseisvusaastate jooksul pole muu sotsiaalne heaolu lihtsalt nõnda palju fookuses olnud.

Lühema töönädala positiivseid näiteid saab teatud Eesti ettevõtete puhul siiski juba tuua. Telekommunikatsiooniga tegelev Elisa on Vimma sõnul lühema tööaja puhul müügiinimeste produktiivsust hoopis tõusnud, kusjuures lisandunud on ka tulemustel põhinevat töötasu.

«19. sajandil poleks vähem kui 12-tunnine tööpäev ka kõne alla tulnud, kuid täna näeme, et 40 tundi nädalas on meie elukvaliteeti ja –iga hoopiski parandanud. Miks ei võiks sama juhtuda tööaega veelgi kompaktsemaks muutes, sest tegelikkuses on 8 tundi päevas nii pikk aeg, et selle vältel vaid ühele asjale keskenduda. Praktika ja uuringud näitavad, et keskmiselt 1,5 tundi traditsioonilise tööpäeva juures tegeleb inimene millegi muuga.»

Et tervise- ja tööminister Riina Sikkut kuulub samasse erakonda, kuhu ideega uuesti välja toonud nooredki, on Sikkut Vimma sõnul juba jutule palutud. «Ta võttis meie kutse vastu ning on nõus seda plaani arutama.»

«Selge on see, et üleöö midagi ei muutu ning 4-päevane töönädal ei ole eesmärk iseeneses. Sellega peab kaasnema mõttemalli muutus ja töö olemuse ümbermõtestamine.»

Lühema tööaja eelised on rohkem aega perele, hobidele ja enesearendusele, mis eelduste kohaselt parandavad töö- ja keskendumisvõimet. Lisaks vähendab stressitaseme langus südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, mis omakorda lubab rohkem aastaid tööturul aktiivne olla.

«Kas töö on eesmärk või vahend? Eestis tundub tihti, et töö on eesmärk omaette, tegelikult peaks see olema vahend millegi saavutamiseks. Tööl käimine ja seal olemine produktiivsust ei suurenda, kuid just seda on meil vaja,» lisas Vimm.

Vaata saadet!