Teele Pehk: tööriistad, kuidas rahvast sisuliselt kaasata, on juba olemas

Uutmoodi riigireformimist kujundades ja tehes võivad ka lahendused tulla hoopis värskemad kui need, mis senini laual, kirjutab Koostöö Kogu juht Teele Pehk.

Riigireform kütab jälle kirgi, mis on ka õigustatud, sest nagu Riigireformi Radar viimastes hindamisvoorudes tõdeb, on valitsuse riigireform taandunud rutiinseks avaliku halduse putitamiseks.

Kuidas aga hästi käivitunud arutelu ja esialgset kriitikat kasutada selleks, et aidata riigireformi protsessi targalt, avatult ja heas koostöös teha? Tuletan riigireformi sihtasutuse meeskonnale meelde, et tööriistad, kuidas rahvast sisuliselt kaasata, on juba olemas. Teen ettepaneku kasutada riigiaparaadi reformimisel end hästi tõestanud arutelu- ja algatuste keskkonda rahvaalgatus.ee ning mõne konkreetsema teema põhjalikumaks arutamiseks rahvakogu formaati.

Rahva kaasamisest digiajastu koosloome suunal

Riigireformijad näevad rahva sisulise kaasamise visioonina ennekõike rahvaküsitluste ja -hääletuste laiemat kasutamist. Rahvahääletuste laialdasem kasutamine vähendab väidetavalt rahva ja võimu vastastikust pinget ja võõrandumist ning aitab ületada üleskerkinud tupikseise.

See on võrdlemisi ühekülgne ja ülalt-alla vaade, lähtudes ebamäärasest «rahvast» kui massist, kellelt on vaja mingitele otsustele kas meelsuse peegeldust või jah/ei vastust. Pealegi ignoreerib selline lähenemine vastastikuseid seoseid ja põhjus-tagajärgede loogikat: näiteks, mida vähem on vohavat õigusloomet ja bürokraatiat, seda põhjalikumalt saavad ametnikud, huvikaitsjad, ühendused ja ettevõtjad oluliste teemadega tegeleda; mida sisulisemad ja tulevikku vaatavamad arutelud toimuvad riigikogus, seda kergemini sünnivad ühiskondlikud muutused; mida avatumalt ja rohkemate omanikega viiakse ühiseid kokkuleppeid (arengukavad, strateegiad vm) ellu, seda väiksem on vajadus muutuste edenemist kontrollida.  

Tänapäevase riigijuhtimise ja ühiskondlike asjade ajamise märksõnadeks on hoopis kollektiivse tarkuse võimalikult hea rakendamine, katsetused ja testimine, ühiste huvide sõnastamine, andmepõhine muutustejuhtimine, kodanikukesksed avalikud (e-)teenused ja (e-)osalusvõimalused, rääkimata kodanikukesksest riigikorraldusest (vt nt Apoliticali võrgustiku kuute põhitrendi, Arenguseire Keskuse trendide kogumikku «Pikksilm»). See kõik eeldab aga seniste struktuuride ja rollide ümberkorraldust ühise vastutuse jagamise eesmärgil.

Tesla on juba leiutatud, samamoodi tänapäevased osalusmeetodid ja -kanalid Eestis. Kui riigireformi kontseptsiooni väljatöötamisel kasutatakse neid võimalusi ja kanaleid, toetab protsess eesmärki. Ehk tegudega saab sõnu toetada, mitte ainult sõnade järgi tegutseda.   

Pealegi, nagu toovad välja Nurkse instituudi teadlased, peab avaliku sektori uuendamisel mõtlema digiajastu mudelile. Arutelu- ja algatuste keskkonna rahvaalgatus.ee kasutamine on selleks hea algus. Kusjuures rahvaalgatusveebis on juba paarkümmend ettepanekut digiajastu, tuleviku töö ja muutuva sotsiaalkindlustuse kontekstis arutlusel või toetusallkirju kogumas – võtke vaid ja toetage neid algatusi oma allkirjaga või kasutage ideid vabavaralise sisendina suure pildi loomisel!     

Rahvakogu ja rahvaalgatusega tulemusteni

Ajakirjanik Aivar Pau leiab 15. mai Postimehes, et 2013. aasta Rahvakogust tekkinud rahvaalgatusõigus muutub riigireformijatele takistuseks. Et kas ettevõtjad saavad igale tekkivale ettepanekule nõutud 1000 allkirja kokku, kuivõrd tegu on kitsa huvirühma ideedega.  

Vastupidi, rahvaalgatusõigus on just hea viis, kuidas ettevõtjad ainult omavahel (koos ekspertidega) ei pea kontseptsiooni välja töötama, vaid saavad seda avatult ja ühisloomes teha. See hoiab ära kriitikanooled stiilis «Kes need 28 tarka on, et Eestile sihte seavad?» ning aitaks ettevõtjate, ekspertide, avalike teenistujate, vabaühenduste koostööoskusi parandada.   

Riigireformi sihtasutuse ajakava sisaldab juba rahvakogulikke ja rahvaalgatuslikke elemente: ideekorje, sisendi kogumine ekspertidelt, arutelud kontseptsiooni üle, lõpliku kavandi üleandmine peaministrile ja parlamendile. See on hea lähtekoht veelgi laiemalt ja avalikumalt asja ajamisele. Koostatava riigireformi kontseptsiooni legitiimsust saab tõsta, kui panna sihtasutuse seltskonna ideekorje tulemused rahvaalgatusveebi avalikule arutelule, koguda mõtetele tagasisidet, täiendusi ja  konstruktiivset kriitikat. Seejärel saab sealsamas keskkonnas vormida riigireformi teemaplokid, riigikogule konkreetsed ettepanekud ühisloomena sõnastada, koguda ettepanekutele toetusallkirju ning jälgida ettepanekute elluviimist (sh vormumist seaduseelnõuks). Rahvaalgatusveeb saab teenida riigireformi kontseptsiooni kokkupanemise ja elluviimise jälgimise keskkonnana. Silmast silma ja ainult ekspertidega toimuvad arutelud võivad endiselt toimuda, lihtsalt kõik arutelutulemused koonduksid ühte kohta ja oleksid ajas jälgitavad. Riigireformi sihtasutus saab endiselt olla kogu protsessi disainer ja eestvedaja.

Sellisel avatud viisil toimus näiteks eelmise aasta jooksul uue eakuse rahvakogu, mis kombineeris lihtsustatud rahvakogu meetodit – ideekorje, ekspertide mõjuhinnangud, avalikud seminarid ideede läbihääletamiseks, lõplike ettepanekute vormistamine rahvaalgatustena, toetusallkirjade kogumine ja pöördumiste menetlemise jälgimine. Uue eakuse rahvakogu ühe tulemusena on riigikogu riiklikult tähtsa küsimusena arutanud hoolduskindlustuse loomise üle, sotsiaalministeeriumile tehti ülesandeks Eestile sobivad lahendusvariandid välja töötada.         

Neli aastat kehtinud rahvaalgatusõigus on seni vähe tuntud, mistõttu ka rahvaalgatuste tulemused veel väikesed. Kaks aastat toiminud rahvaalgatus.ee kaudu on riigikogule tehtud ettepanek põlevkivienergeetikast väljumise strateegia koostamiseks, laienenud lendoravate kaitsealad, muudetakse jahiseadust veelindude kaitseks. Selge see, et algatuste ja nende tulemuslikkuse korrelatsioon tugevneb selle õiguse juurutamisel ning sõltub parlamendis toimuvate arutelude sisukusest. Samas on rahvaalgatusveeb Eesti ainukene tänapäevane osalusveeb, millel on rahvusvahelises plaanis juba vägagi eeskujulik kuulsus. Näiteks on üleilmse innovatsioonifondi Nesta raportis Digital Democracy Rahvakogu protsess ja sellest võrsunud rahvaalgatus.ee head näited nüüdisaegsest arutlevast demokraatiast.

Juba Koostöö Kogu 2015. aastal tekkinud riigipidamise kava toob välja, et arutleva demokraatia nimel on vaja laiemalt kasutada rahvakogu, rahvaalgatusõigust ja selle digitaristut rahvaalgatus.ee-d.

Olemasolevate võimaluste laiem kasutamine ei eelda põhiseaduse muutmist, neid saab juba täna rakendada. Riigireformi sihtasutus saab näidata, et uutmoodi (loe: olemasolevaid digiajastu meetodeid ja kanaleid kasutades) riigireformimist kujundades ja tehes võivad ka lahendused tulla hoopis värskemad kui need, mis senini laual. Oleme koostööks valmis!