Müüt: Eesti kodakondsusseadus kiusab venelasi
Kus seda müüti levitatakse?
Mõned näited Venemaa propagandameedia artiklitest, kus seda müüti kinnistatakse: Komsomolskaja Pravda, RIA Novosti, RT. Jälgi müüdist võib kohata Lääne meedias, näiteks Spiegelis, hiljuti käsitleti teemat Al Jazeeras. Tundub, et müüt on levinud ka Eesti elanike argiettekujutusse kodakondsusest.
Miks seda müüti levitatakse?
«Kodakondsuskiusamise» müüt on osa Kremli laiemast propagandanarratiivist, mis püüab luua ja süvendada rahvustepõhist lõhet Eesti ühiskonnas, külvata usaldamatust Eesti Vabariigi vastu. Temaatika tõstatamisega Euroopas taotakse kiilu aga Eesti ja liitlaste vahele.
Narratiiv on reeglina süüdistuste pundar, kus läbisegi mitmed valed. Näiteks väidetakse, et venekeelsed Eesti elanikud ei saa poliitlises elus kaasa lüüa, Riigikogu valida (väide ei ole tõene, kuivõrd Riigikogu valimist ei piirata keele- ega rahvuspõhiselt, küll aga saavad Eesti parlamenti valida ainult Eesti kodanikud). Lisanduvad valeväited ränkadest kodakondsusnõuetest ja kodanikuks saamise meetutest kuludest (lükkame mõlemad ümber allpool), keelepõhisest ahistamisest ning kultuurilisest tagakiusamisest. Läbisegi esitatud süüdistusi ei proovita põhjendada, kuivõrd kogu jutu eesmärgiks ongi negatiivne mulje loomine Eestist.
Ühe põhjusena, miks müüt on visa kaduma, tundub teema käsitlejate halb kursisolek Eesti seadustega. Korrutatakse väiteid, mis baseeruvad vanal kodakondsusseadusel, mis ei kehti enam pea veerand sajandit.
Kummutame propagandamüüdi
Väide Eesti kodakondsuspoliitika karmusest ei pea paika. Et kodakondsuseta täisealine isik saaks Eesti kodanikuks, peab ta avaldama soovi ja vastama järgmistele nõuetele: