Eesti pass.

FOTO: Eero Vabamägi

Kaitseliidu vabatahtlike blogi Propastop alustas hiljuti rubriigiga, milles demonstreeritakse Eesti suhtes ringlevaid propagandamüüte. Teises osas lükatakse ümber väärettekujutus sellest, et Eestis on erakordselt rängad kodakondsuse saamise tingimused või nagu piirataks venekeelsetele elanikele kodakondsuse andmist.

Müüt: Eesti kodakondsusseadus kiusab venelasi

Kus seda müüti levitatakse?

Mõned näited Venemaa propagandameedia artiklitest, kus seda müüti kinnistatakse: Komsomolskaja PravdaRIA NovostiRT. Jälgi müüdist võib kohata Lääne meedias, näiteks Spiegelis, hiljuti käsitleti teemat Al Jazeeras. Tundub, et müüt on levinud ka Eesti elanike argiettekujutusse kodakondsusest.

Miks seda müüti levitatakse?

«Kodakondsuskiusamise» müüt on osa Kremli laiemast propagandanarratiivist, mis püüab luua ja süvendada rahvustepõhist lõhet Eesti ühiskonnas, külvata usaldamatust Eesti Vabariigi vastu. Temaatika tõstatamisega Euroopas taotakse kiilu aga Eesti ja liitlaste vahele.

Narratiiv on reeglina süüdistuste pundar, kus läbisegi mitmed valed. Näiteks väidetakse, et venekeelsed Eesti elanikud ei saa poliitlises elus kaasa lüüa, Riigikogu valida (väide ei ole tõene, kuivõrd Riigikogu valimist ei piirata keele- ega rahvuspõhiselt, küll aga saavad Eesti parlamenti valida ainult Eesti kodanikud). Lisanduvad valeväited ränkadest kodakondsusnõuetest  ja kodanikuks saamise meetutest kuludest (lükkame mõlemad ümber allpool), keelepõhisest ahistamisest ning kultuurilisest tagakiusamisest. Läbisegi esitatud süüdistusi ei proovita põhjendada, kuivõrd kogu jutu eesmärgiks ongi negatiivne mulje loomine Eestist.

Ühe põhjusena, miks müüt on visa kaduma, tundub teema käsitlejate halb kursisolek Eesti seadustega. Korrutatakse väiteid, mis baseeruvad vanal kodakondsusseadusel, mis ei kehti enam pea veerand sajandit.

Kummutame propagandamüüdi

Väide Eesti kodakondsuspoliitika karmusest ei pea paika. Et kodakondsuseta täisealine isik saaks Eesti kodanikuks, peab ta avaldama soovi ja vastama järgmistele nõuetele:

1. Eestis elamise nõue: vähemalt 8 aastat

2. Seadusekuulekuse nõue: taotleja peab kinnitama oma lojaalsust Eestile, täitma seaduseid ja põhiseaduslikku korda. Ta ei tohi olla korduvalt kriminaalkorras karistatud. Läbida tuleb põhiseaduse tundmise e-eksam.

Kui tõsise «eksamiga» on tegu, saab igaüks järgi proovida Innove kodulehel. Test on kindlaks määratud valikvastustega, seda saab soovi korral tasuta harjutada nii kaua, kuni kõik vastused pähe kulunud ja õiged. Küll aga näeb keeruline ja aegunud välja kõnealune koduleht ise, mis ilmselt süvendab kodakondsustaotlejate võõristust.

3. Oskama eesti keelt tasemel B1. Kui haridus on omandatud eesti keeles, pole keeleksamit sooritada vaja.

4. Omama püsivat sissetulekut.

Ühtegi rahvuspõhist kitsendust Eesti kodanikuks saamisele ei ole.

Eesti kodanikuks saamist ei saa pidada rangeks ka siis, kui võrrelda seda näiteks Venemaaga, kus kehtib riigis elamise nõue, samuti seadusekuulekuse, riigikeele valdamise ja püsiva sissetuleku nõuded. Allolev tabel võrdleb Eesti kodanikuks saamise eeldusi teiste riikidega.

FOTO: Propastop

Kas Eesti kodakondsuse taotlemine on kallis? Riigilõiv kodanikuks saamise avalduse menetlemise eest on 12.78 eurot. Isikutunnistuse saamine maksab lisaks 24.28. Kodakondsus- ja keeleeksam on tasuta. Olemas on tasuta keelekursused. Kui keeletundide eest on siiski makstud ise, saab pärast kodakonduseksamite sooritamist raha tagasi küsida.

Müüt purustatud!

Propagandamüüdi kummutavad faktid ja võrdlev analüüs. Eesti kodakondsusnõuded pole keerulised, vaid igale soovijale jõukohased, reeglid sarnanevad Venemaa ja enamiku Euroopa riikide omadega.

Loe ka Propastopi Müüdimurdja rubriigi esimest osa: Eesti astus NSV Liitu vabatahtlikult.