Mailis Reps

FOTO: SANDER ILVEST/PM/SCANPIX BALTICS

Iga rahvas soovib, et tema emakeel säiliks ja areneks. Eesti rahvas soovib seda iseäranis tugevasti. Eesti keele kui põhiseadusliku väärtuse kaitse ja areng on Eesti riigile eluliselt tähtis, kommenteerib haridus- ja teadusminister Mailis Reps (Keskerakond) Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa (IRL) arvamulugu «Eesti keel vajab riigi tuge» (PM, 10.05)

Keel pole muust elust eraldiseisev nähtus, mistõttu seda peab edendama koos muude valdkondadega. On väga oluline, et eesti keele arendamisse panustaksid ka teised ministeeriumid ning keelt arendavaid ja kaitsvaid väärtusi võetaks arvesse kõigis valdkondlikes arengukavades. Keelevaldkonna arendamine peab astuma ühte sammu riigi teiste strateegiatega.

Aastal 2020 lõpevad riigis ligi pooled valdkondlikud arengukavad ning juba on alanud jätkustrateegiate koostamine. Aastal 2020 lõpeb ka Euroopa Liidu käesolev finantsperiood ning 2021. aastal algab järgmine, mille vahendeid aitavad loodavad strateegiad paremini jaotada.

Eesti Keelenõukogu ja teiste partneritega koos kujunes seisukoht, et me ei liigu edasi keelevaldkonna uue arengukava eelnõuga, vaid pikendame senist kahe aasta võrra.

Me soovime, et majanduse, kultuuri, siseturvalisuse jt valdkondade arengu kavandamisel arvestataks alati ka keele arendamise vajadusega. Et kasvatada last, on vaja tervet küla. Erinevate ametkondade koostöö on juba aidanud parandada kvaliteeti mitmel puhul, olgu näiteks eesti keele õpetamine uussisserändajatele, keeletehnoloogia arendamine, selge keele liikumine või töötust ennetavate meetmete raames võimalus parandada eesti keele oskust.

Edu võti on õppija motivatsioon

Keele õppimise viisid ja vormid peavad olema võimalikult mitmekesised, näiteks äsja valminud uus tasuta e-õppe kursus «Keeletee» on jätk populaarsele «Keeleklikile» ning mõlemad on suurepäraseks abivahendiks igale eesti keele õppijale.

Tulemusliku keeleõppe jaoks on tarvis motiveeritud õppijat ja oskuslikku õpetajat. Eestis elavatel muu emakeelega inimestel on tugev õpimotivatsioon, kui eesti keele oskamine on neile kasulik, sest selleta ei saa hakkama.

Viimase, 2017. aasta integratsioonimonitooringu andmetel on eesti keele kui teise keele õpe tõusuteel ning teistest rahvustest elanike eesti keele oskus on paranenud.

Eestis elavatel muu emakeelega inimestel on tugev õpimotivatsioon, kui eesti keele oskamine on neile kasulik, sest selleta ei saa hakkama

Täiskasvanute keeleõpet koordineerivad erinevad riigiasutused ning iga asutus korraldab sihtrühma vajadusi hästi tundes just temale kõige sobivamat keeleõpet. Võtmeküsimus on infovahetus – seda nii korraldajate kui keeleõppijate vaatepunktist. Plaanis on tekitada kõigile kättesaadav tervikpilt. Riigikeele koostöövõrgustik jätkab tegevust, täiskasvanute eesti keele õpe oleks korraldatud parimal moel ja selles oleks oma osa kõikidel ministeeriumitel.

Teaduskeele arengut toetab terminitöö

Eesti keele kui teaduskeele arenguks on vaja leida tasakaal rahvusvahelistumise ja eesti keele vahel.

Eesti keele olemasolu kõikides eluvaldkondades eeldab eesti keele kasutamist teaduskeelena, eestikeelsete tipp- ja populaarteaduslike artiklite kirjutamist.

Et soodustada teaduse teemadel eesti keeles rääkimist ja kirjutamist, toetab riik oskuskeele arendamist ja eestikeelsete kõrgkooliõpikute väljaandmist. Teeme tööd, et juba 2019. aastal oleks kasutatav veebilahendus, mille abil saavad eestikeelseid termineid otsida, võrrelda ja kasutada kõik, kel termineid oma tööks või tõlkimiseks vaja. Eestikeelse terminoloogia kasutamine ja selle ingliskeelsetele terminitele eelistamine on, nagu keeleõpegi, peamiselt motivatsiooni küsimus.

Doktoritöö osaks olevate võõrkeelsete teadusartiklite tõlkimine sõltub aga ajakirja ja autori vahel sõlmitud litsentsilepingust, mis määrab, kas ja kui suur tõlkevabadus autorile jääb. Doktoritöö ei ole ju tänapäeval üldjuhul enam monograafia, vaid koosneb rahvusvaheliselt mõistetavas keeles kirjutatud, eelretsenseeritud ja rahvusvaheliselt tunnustatud ajakirjas avaldatud artiklitest, millele autor lisab ühendava sissejuhatuse ja kokkuvõtte ning eestikeelse resümee teadusartikli mahus.

Masinad õpivad eesti keelt mõistma riigi toel

Eesti keel on 50 maailma keele hulgas, mida saab arvuti abil tõlkida ning mille jaoks on olemas nii kõnetuvastuse kui kõnesünteesi vahendid. Kuigi praegused kõne-, tõlke ja tekstitöötlusvahendid ei suuda veel kõiki keelelisi suhtlemistakistusi kõrvaldada, oleme Eesti keeletehnoloogiaga astunud pika sammu edasi. Miljonilise kasutajaskonnaga riikide hulgas on eesti keeletehnoloogia väga hea.

Keeletehnoloogial on eesti keele elujõu hoidmisel tähtis roll, riik on keeletehnoloogia arendamisse panustanud juba aastaid ning tänavu käivitus uus programm järgmiseks kümneks aastaks. Toetust saavad taotleda asutused ja ettevõtted, et luua uusi eesti keelel põhinevaid keeletehnoloogilisi rakendusi, parendada olemasolevaid ning suurendada nende kasutajate hulka. Eesmärk on õpetada arvutid ja muud masinad mõistma eesti keelt ning et üha rohkem inimesi saaks oma igapäevaelus kasutada eesti keelt mõistvaid nutiseadmeid ja teisi tehnoloogiaid.

Eesti keel on 50 maailma keele hulgas, mida saab arvuti abil tõlkida ning mille jaoks on olemas nii kõnetuvastuse kui kõnesünteesi vahendid.

Keeletehnoloogiat kasutavad juba paljud valdkonnad: meditsiin radioloogiauuringutes ja kõnedefektiga inimeste kõneravis, meedia monitooringus ja subtiitrite helindamisel, pangandus kasutajatoes, kultuuri vallas on loodud raamatute ettelugemise võimalused ja e-sõnaraamatud. Märkimisväärne areng on toimunud masintõlkes. Praegu on töös mitmed avaliku sektori suurprojektid nagu kõnetuvastuse kasutuselevõtt Riigikogu ja kohtute töös, samuti on plaanis keeletehnoloogiat rohkem integreerida loodavatesse eestikeelsetesse e-õppe materjalidesse ja keskkondadesse.

Soodustame keelemajandust

Eesti keele kestlikkus ja areng sõltub suurel määral meie kõigi väärtushinnangutest. Kui uurimise ja arendamise tulemused jõuavad laiema avalikkuseni teavitades ja selgitades, siis korrektses eesti keeles rääkimise eest vastutab igaüks ise. See ei sõltu rahakotist ega elukohast, oluline on vaid enda soov. Abiks on erinevaid nõuandeallikaid, telefoniabi ja käsiraamatud-sõnastikud.

Keel puudutab kõiki eluvaldkondi – see on loomulikult kultuuriküsimus, aga ka julgeolekuküsimus, regionaalse arengu ja perepoliitika küsimus ning majandusküsimus.

Mõned nädalad tagasi Rakveres toimunud Wiedemanni keelekonverentsil rääkis ka akadeemik Karl Pajusalu keele kaubastumisest ja tõi avalikkuse ette mõiste keelemajandus. Keelega seotud kasutusalad laienevad, keeletooteid on inimestel vaja järjest enam, keelest saab majandusharu, mis muutub üha arvestatavamaks kogu maailmas. Nõustun akadeemikuga, et ka Eestis tuleb soodustada keelemajandust, ühendada see kultuuri ja väärtustega, et edendada keelelist heaolu Eesti ühiskonnas.