Donald Trump

FOTO: Chris Kleponis/SIPA/Chris Kleponis/SIPA/Scanpix

Donald Trump on koos vabariiklastega jõudmas Barack Obama välispoliitilise pärandi kustutamisel lõppfaasi. Ta on taganenud Pariisi kliimaleppest, lubanud ümber vaadata kaubanduslepped ja kolida USA saatkonna Jeruusalemma. Teisipäeval teatas Trump Ameerika Ühendriikide lahkumisest Iraani tuumaleppest.

Obama pidas Iraani tuumalepet oma suurimaks välispoliitiliseks saavutuseks, Trumpi arvates on see aga lagunev ja mäda ega garanteeri Teherani loobumist agressiivsest poliitikast.

Leppe kohaselt pidi Iraan viima lubatud uraani rikastamise taseme protsendini, millest ei piisa tuumarelva tootmiseks, ehitama ümber Arakis asuva raskeveejaama ja lubama Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri inspektoreid regulaarselt tuumarajatisi kontrollima. Vastutasuks tuumarelvade arendamise peatamisele eemaldati Iraanilt 2016. aasta jaanuaris majandussanktsioonid.

Tänu sanktsioonide eemaldamisele on Iraani majandus hoolega kosunud ja muude asjade seas ka islamivabariigi ballistiliste rakettide arendamine, mis ohustavad nüüd USAd ja tema liitlasi esirinnas Iisraeli ja Saudi Araabiaga. Peale selle on Trump nimetanud Iraani järjepidavalt suurimaks terrorismi rahastajaks maailmas. Iraan tarnib Hizbollah' võitlejatele, huthimässulistele ja Süüria šiiaüksustele relvastust, ka on teateid Iraani tegevusest šiiitlike võitlejate värbamisest Süüria sõja jaoks.

Seda arvesse võttes on mõistetav, miks USA on otsustanud sellise käigu teha. Tuumalepe võis iseenesest küll töötada, aga leppe tagamõte oli siiski ohjeldada Iraani agressiivsust. Iisrael pakkus Trumpile ka tuhandete lehekülgede kaupa väidetavaid tõendusmaterjale Iraani salajase tuumaprogrammi kohta – aatomiagentuuri ja rahvusvaheliste ekspertide sõnul ei ole need aga tõesed.

Tuumalepe võis iseenesest küll töötada, aga leppe tagamõte oli siiski ohjeldada Iraani agressiivsust. 

Tuumaleppe teised osapooled – Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Hiina ja Venemaa – on öelnud, et leping ei ole ideaalne. Erinevalt USAst ei kavatse nad sellest aga taganeda, põhjendades oma otsust sellega, et jõuga ähvardamise asemel on vaja diplomaatilisi läbirääkimisi.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu kirjutab tänases Postimehes, et kui USA kehtestab sanktsioonid Iraanile nii, et see puudutab ka näiteks Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa ärisidemeid Iraaniga, tuleb USA Euroopa liitlastel sanktsioonide režiimiga faktiliselt ühineda. Sel juhul taganeb ka Iraan tuumaleppest.  

Kui USA kavatseb tõesti Iraani tuumaleppe ribadeks käristada, saab lähikuudel näha, milliseks olukord kujuneb. USA otsus Iraaniga jõupositsioonil suhelda võib tuua edu, kuid pole välistatud, et soovitud tulemuse asemel näeme konflikti eskaleerumist sellisele tasemele, mis mõjutab ka läänt tervikuna, sealhulgas Eestit.