Peep Lillemägi

FOTO: Erakogu

Eesti regionaalpoliitika suudab Hiiumaale lahendusi pakkuda, kui hiidlased vaid ise piisavalt ühel meelel on. Kui seda ei suudeta, suureneb risk, et haldusreformiga kadunud maakonna staatus surub Hiiumaa Saaremaa kõrvalt hoopis Vormsiga samasse «liigasse», kirjutab ettevõtja Peep Lillemägi.

Ruumiline ja sotsiaalmajanduslik planeerimine on tänamatu tegevus. Paljud arengud on raskesti ennustatavad, pealegi muutub maailm järjest kiiremini. Ometi arenguplaane tehakse, lähtuvalt malesuurmeister Paul Kerese poolt seatud sõnast, mille kohaselt on isegi halb plaan parem kui plaani puudumine.

Eelmisest sügisest kogu saart hõlmava valla volikogu Hiiumaal algatas aprillikuus arengustrateegia 2035+ koostamine. Ajaraam on hoomamatu, sest üks on kindel: seitsmeteistkümne aasta pärast on maailm hoopis teistsugune kui täna.

Meenutame: kevadel 2001 olid kaksiktornid veel püsti, eurot polnud sularahana käibel kusagil, president oli Lennart Meri, Eesti Euroopa Liitu ja NATOsse astumiseni jäi mitu aastat, pensionisammastele alles pandi vundamenti ning Facebookist ja iPhone'ist ei nähtud isegi und. Praamipileti eest tuli maksta kohapeal, sularahas ja vahel ka tšekki vastu saamata.

Järgmise 17 aasta jooksul aset leidvad muutused on veelgi suuremad ning kuigi hiidlastel seda raske tajuda, ei jää ükski paik maailmas nendest puutumata.

Doktorikraadiga ruumilise keskkonna planeerija Mart Hiob kirjutas aprilli viimasel laupäeval Postimehe arvamus- ja kultuurilisas ilmunud loos, et statistikaameti andmetele tuginedes väheneb Hiiumaa elanikkond aastaks 2040 pea kolmandiku võrra. Ravikindlustatute arv viitab, et Hiiumaa elanike arv hooajaväliselt ehk siis kümnel kuul aastas, ei ületa 8500 inimest. Kolmandik sellest maha tähendaks vähemat kui 6000 püsielanikku.

Just rahvastikuprotsessid mõjutavad mis tahes arengut kõige enam. Merega piiratud territooriumil eriti. Igasugune inimeste liikumine kaugemale saab toimuda vaid üle mere. Kärdlast Tallinna tööl käia on palju keerulisem kui Põltsamaalt.

Kui palju lapsi tagab koolipidamise jätkusuutlikkuse ja sealt saadava hariduse kvaliteedi? Kuidas mõjutab elanike arvu vähenemine võimalust hoida lahti üldhaigla? Hiiumaal on plastitööstuses mitusada töökohta. Mida tähendab elanike arvu vähenemine selle sektori arengule? Tooraine tuleb plastitehastesse ju nagunii praamiga sisse tuua ja toodang välja viia, saarel tegutsemine majanduslikust loogikast tuge otsida ei saa. Plastitööstuse töökohtade vähenemine ähvardab sotsiaalse katastroofiga.

Kärdlast Tallinnas tööl käia on palju keerulisem kui Põltsamaalt.

Kõik need küsimused, riskid ja võimalused peaksid uues strateegiadokumendis vastused saama. Ühtlasi ei tohiks alustada ilma, et oleks läbi analüüsitud seniste arengustrateegiate (neid on veerandsaja aasta jooksul Hiiumaal kogunenud kümmekond) seatud eesmärkide saavutamine. Selle analüüsi tegemine ei ole aga käesoleva loo teema.

Eesti (Tal)linnastub. Selle vastu ei saa. Linnastumist ei ole õnnestunud pöörata kusagil maailmas. Ent kui vaadata Eesti piirkondi väljaspool pealinna, siis on seal elanike seas eristatavad kaks gruppi. Inimesed, kes on maale «jäänud» ja inimesed, kes on sinna «tulnud». Linnakeskkonna tempo ning konkurents ei ole kõigi jaoks ja eestlase maa- ning metsalõhnalisest geneetilisest koodist on pikalt kirjutanud Valdur Mikita. Teema raamatute populaarsus näitab, et puudutavalt ja õigesti. Kui kõrgkooli, esmase eneseteostuse ja  kapitali akumulatsiooni periood möödas, hakkavad paljud otsima linnasaginast puutumata paiku, kus hinge tõmmata.

Hiiumaal veedab suve arvestatav osa Eesti poliitilisest, kultuuri- ja majanduseliidist. Paljude jaoks neist on Hiiumaa romantiline paik, mille järele õhatakse ka pikkadel talvekuudel. See fakt on saare arengueeldus, mida saab tulevikus senisest palju paremini ära kasutada.

Vaimutööks ja loomekeskkonnaks sobivatest tingimustest Hiiumaal räägitakse pea iga kord, kui saare peal asjade otsustajad arenguplaane peavad. Kaks asja edasimõtlemiseks siin: esiteks peaks Hiiumaa riigigümnaasium leidma ja välja arendama sellise õppesuuna, mis tooks saarele õppureid mandrilt, unistades kasvõi Ameerika ja Jaapanini välja.

Noarootsis on suudetud luua gümnaasium ja Viljandis koguni kultuuriakadeemia. Hiiumaa otsustajad võiksid Google'i abiga üles otsida Eesti kõrgkoolide meiliaadressid ja saata neile kirja ettepanekuga saarele ülikool tuua. Esialgu kasvõi mõneks päevaks aastas.

Nagu juba varasemast selgeks sai: Hiiumaa arengu võti on Tallinnas. Paljude tallinlaste jaoks on tähendab Hiiumaa aga paradiisi. Siin on võimalik kaks ja kaks kokku liita ja võimalusi ning tugevusi ära kasutada.

Hiiumaa otsustajad võiksid Google'i abiga üles otsida Eesti kõrgkoolide meiliaadressid ja saata neile kirja ettepanekuga saarele ülikool tuua. 

Parvlaevasoodustus hiidlastele praegu toimib. Tõsi, see ei laiene kõigile Hiiumaal registreeritud ettevõtetele. Kui soodustus kehtiks aga ka lennukipiletitele, saaksid lisamotivatsiooni kõik Hiiumaa järele õhkavad suvehiidlased.

Transaviabaltika vedas 2017. aastal Tallinna-Kärdla liinil kokku 8600 reisijat. Kui oletada, et pooled neist olid hiidlased, siis omavalitsuse poolt Hiiumaa elanikeregistris olevale inimesele makstav dotatsioon lennukipiletile Kärdla ja Tallinna vahel viie euro ulatusel läinuks maksma 21 500 eurot. Kui kümmekond end Tallinna ja Hiiumaa vahel jagavat inimest ennast aga selle otsuse tulemusena Hiiumaa kodanikuks registreerib, on saar nende maksutulude arvelt juba plussis.

Toetamine on muidugi alati kahe otsaga asi. Fakt aga, et saarelisusest tingituna on nii Hiiumaal elamise kui Hiiumaal ettevõtlusega tegelemisega seotud turutõrked, mis ulatuvad viimase laevaaja piirangutest teatrikülastustel kuni riskini, et kaubaauto praamist maha jääb ja neid tõrkeid on vaja siluda.

Arenguekspert Ott Pärna on soovitanud hiidlastel Ülemiste linnakus püsti panna lennujaama poole osutava sildi kirjaga: vaikne päevakontor Kärdlas – 20 minutit. Mõistagi eeldab seegi toimiva ilmastikukindla lennuühenduse olemasolu.

Statistikaamet kinnitab, et Hiiumaal on Eesti väikseimad palgad. Presidendi majandusnõuniku Heido Vitsuri sõnul on Saaremaal ja Hiiumaal väiksemad palgad, kuna traditsiooniline töö, mis saarlasi aastaid hästi toitis, hakkab sealt vaikselt kaduma. Nii ei pääse uue majanduse reeglite eest kuhugi. Rääkimine kõikjaleulatuvast kiirest internetist on siin aga kergema vastupanu teed minek. Sama, kui kinnitada, et Hiiumaal saab hingata värsket metsa- ja mereõhku.

Riiklikud investeeringud maakonnakeskusesse on tarvis riigieelarvesse sisse saada. Need hõlmavad nii nüüdisaegset spordikeskust (Kärdla on Eestis ainus maakonnalinn, kus sellist pole) kui ka tänapäevast sotsiaalkeskust, mille rajamine on juba alanud. Kümmekond miljonit riigi investeeringuraha järgmisel viiel aastal saarele tuua on täiesti võimalik, kui nende olulisus saarel omavahel kokku leppida suudetakse.

Arenguekspert Ott Pärna on soovitanud hiidlastel Ülemiste linnakus püsti panna lennujaama poole osutava sildi kirjaga: vaikne päevakontor Kärdlas – 20 minutit.

Hiiumaa kohal «vabaduse hääle» kõlal tiirutavad NATO lennukid viitavad, et olukord Läänemerel on pingeline. Rootsi tõi Gotlandile väed. Ka Lääne-Eesti saarte kaitsekontseptsioon Eesti riigikaitsestrateegias vajab sisuga täitmist. Seda, mida ühele piirkonnale militaarvalla investeeringud tähendavad, võiksid Hiiumaa juhid Tapale vaatama minna.

Kindel, et Eesti regionaalpoliitika suudab Hiiumaale lahendusi pakkuda, kui hiidlased vaid ise piisavalt ühel meelel on. Kui seda ei suudeta, suureneb risk, et haldusreformiga kadunud maakonna staatus surub Hiiumaa Saaremaa kõrvalt hoopis Vormsiga samasse «liigasse».

Igal juhul tasub hoida meeles, et väikese kogukonnaga saarel on traditsioonide hoidmise kõrval eluliselt tarvilik avatus ja globaaltrendide järgimine. Seda teati juba 170 aastat tagasi, kui Suursadamas pandi purjede alla kolmemastiline parklaev Hioma, mis juba mõni aasta hiljem esimese Eesti alusena ümber Kap Hoorni sõitis.


Hiiumaal elav Peep Lillemägi on ajakirja Eesti Majanduse Teataja omanik ja peatoimetaja, samuti on ta Reformierakonna liige.