Vastukaja Postimehe juhtkirjale: mõnes valdkonnas on oodata ELi toetuste kasvu

Raha. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eesti struktuurivahendite vähenemise võib osaliselt või täielikult tasakaalustada võimaluste ja finantseerimise kasv teistes valdkondades, leiab vastuses Postimehe juhtkirjale (Vaja on loota oma ajudele, PM 4.05) rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Ott Heinapuu.

Eelmisel nädalal avaldas Euroopa Komisjon eelarveraamistiku ettepaneku ELi järgmiseks, 2021. aastal algavaks seitsmeaastaseks perioodiks.

ELi eelarvest toetatavaid tegevusi võib vaadelda kolme klotsina, millest struktuurifondid ehk ühtekuuluvuspoliitika on traditsiooniliselt moodustanud umbes kolmandiku ning põllumajanduse ja maaelu arengu vahendid ligikaudu teise kolmandiku. Kuid ka ülejäänu hõlmab Eestile väga olulisi valdkondi.

Struktuurifondid on mõeldud majandusarengu taganttõukamiseks ja madalama elatustasemega piirkondade järeleaitamiseks. Eesti kiire majandusareng tähendab ka vähem struktuurivahendeid. Kuid jutud euroraha mahu hüppelisest vähenemisest puudutavad vaid seda umbkaudu kolmandikku suurest pildist.

Teine suur valdkond, kuhu EL eelarvest raha Eestis suunab, on põllumajanduse otsetoetused, maaelu areng ning kalandus. Praegu saame umbes kolmandiku kõigist ELi toetustest põllumajandusse. Eesti otsetoetused hektari kohta on oluliselt madalamad ELi keskmisest tasemest. Meile positiivse sammuna on Euroopa Komisjon välja pakkunud, et otsetoetuste taseme ühtlustamist jätkatakse. See toob Eestile loodetavasti lisaraha põllumajanduse otsetoetuste eelarvesse. Seetõttu hindame praegu, et põllumajanduse valdkond tervikuna järgmisel perioodil pigem võidab, aga ei kaota ELi raha. Samas on Euroopa Komisjoni soov põllumajanduse valdkonna toetusi kogu ELis kokku kärpida isegi 10 protsenti.

Ülejäänud kolmandikku kuulub muu hulgas ühistegevus teaduse-innovatsiooni arendamisel, mida praegu tuntakse raamprogrammina nimega «Horisont 2020». Selles on Eesti teadusasutused ja ettevõtted viimasel poolteisel kümnendil olnud aktiivsed ja ELi keskmisest edukamad. Siin konkureerivad omavahel rahastusele projektid üle ELi. Jaotus liikmesriikide vahel ei ole ette määratud nagu struktuurifondides või põllumajanduses, vaid rahastuse saavad parimad algatused.

Samuti rahastatakse kogu liidule olulisi algatusi Euroopa Ühendamise Rahastust – siia kuuluvad transpordi- ja energiaühendused. Selle osana on mitme suure projektiga hoogu juurde saanud Eesti välisühenduste parandamine nii inimeste ja kaupade veoks kui ka energiajulgeoleku parandamiseks.

Säärastes valdkondades nagu teadlaste ja ettevõtjate koostöö, meie ühendusvõimaluste parandamine, digiareng, kaitse ja turvalisuse parandamine on Eesti võimalused uuel perioodil toetust saada üksjagu paremad kui seni.

Kolmapäeval avalikustatud ettepanek oli pika protsessi avalöök. Läbirääkimistel liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi vahel sündiv lõpptulemus erineb kindlasti algul pakutust. Võime siiski eeldada, et Eesti saab meie ja Euroopa ühiste eesmärkide saavutamiseks tunduvalt enam ELi eelarveraha, kui me maksumaksjatena sellesse eelarvesse järgmisel perioodil panustame. Eesti struktuurivahendite vähenemise võib osaliselt või täielikult tasakaalustada võimaluste ja finantseerimise kasv teistes valdkondades.