Uue poliitilise liikumise manifest: Eesti 200 vajab julgeid eestvedajaid

Eesti lipp. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Eesti tulevikus on palju määramatust ja probleeme, mille lahendamist praegused erakonnad meelsamini edasi lükkaks. Kuid see võtab Eesti rahvalt võimaluse muutusteks paremuse poole, leiavad uue poliitilise liikumise algatajad – Johan Skytte poliitikauuringute instituudi juht Kristiina Tõnisson, Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Kristina Kallas, Tartu Ülikooli Kliinikumi lastefondi strateegiajuht ja nõukogu esimees Küllike Saar, Tarkvaraettevõtte Nortal ASi asutaja ja tegevjuht Priit Alamäe ja LHV Panga juhatuse liige Indrek Nuume.

Kümne kuu pärast valime uue riigikogu koosseisu ja ühes sellega anname valijatena oma suunised, millisena tahame näha Eesti arengut. Märgiline on, et Eesti on saanud saja-aastaseks ja järgmisesse riigikokku kuuluvad poliitikud hakkavad kujundama 200-aastase Eesti nägu. See on hetk, kui me peaks julgelt ja üheskoos lahti mõtestama tänase Eesti strateegilised probleemid ja pakkuma välja pikema vaatega lahendusi.

Tulevikku vaatavaid otsuseid tehes tuleb arvestada, et Eesti on seniste trendide jätkumisel veel väiksem ja veel vanem kui praegu. Seitsme aasta pärast on meil 45 000 tööealist inimest vähem, aastaks 2040 kahaneb Eesti elanike arv 125 000 võrra. Samas ootused elatustaseme tõusu osas suurenevad. Kui mitmed rahvastikuprotsessid on paratamatud ja neid tagasi pöörata ei saa, siis seda olulisem on, kui kiiresti me selle uue reaalsusega arvestama hakkame. Milliseid otsustavaid samme astume, et saaksime ka järgneval sajal aastal stabiilselt ja järjekindlalt areneda?

Siin peitubki Eesti tegelik ja pikaajaline väljakutse. Eesti ees seisvad probleemid on suuremad kui praegu tahetakse tunnistada. Nende ületamiseks peame suutma langetada keerulisi otsuseid tervishoiu ja hariduse valdkonnas ning vajadusel ümber kujundama senise riigikorralduse. Me ei tohiks kulutada aega aastaid hiljaks jäänud probleemipüstitustele, jagada ümber puudujääki ammu ülejõukäivas süsteemis ja kembelda valmistsükli kaupa tulumaksuprotsendi üle. Me peame endale tunnistama, et tänane riigikorraldus, tervishoiu- ja sotsiaalteenused, kooli ja transpordikorralduse süsteem on ennast ammendanud, sest ta lähtub iganenud eeldustest.

Kui Eesti riiki luues määras meie edukuse suutlikkus teha kiireid ja tõhusaid reforme, siis tulevikus on meie edu pandiks reageerimisvõime olulistele trendidele juba nende märkamisel. Meie majandus tuleb muuta targemaks, meie inimesed tervemaks ja õnnelikumaks, meie looduskeskkond puhtamaks ja elujõulisemaks.

Eesti edasiviimiseks pakume välja kuus suurt strateegilist eesmärki, mis peaksid moodustama pidevalt areneva Eesti pikaajalisuse selgroo.

Riigihaldus ja personaalne riik. Kõikjal Eestis peavad olema kättesaadavad põhiteenused - riik peab tagama ühtlase kvaliteediga hariduse, sotsiaalteenused ja transpordi korraldamise igas Eestimaa nurgas. Seetõttu tuleb lõpetada tänane postiindeksi loterii, kus inimese õnn või ebaõnn saada osa ühiskonna jõukusest sõltub sellest, millises Eestimaa nurgas ta elab ning kui võimekas on tema kohalik omavalitsus.

Kodaniku ja riigi vahelise suhtluse peamine kanal saab paljuski juba täna olla personaalne e-riik, mis on iga kell ja kõikjal kättesaadav, sealhulgas nutitelefoni ekraanilt. Ükski riik ei tohi suunata oma kodanikku abi saamiseks pidevalt ekslema ametiasutuste rägastikku. Suur hulk inimese igapäevaeluks vajalikest teenustest on etteprognoositavad ja paljud neist automatiseeritavad. E-riik –meie lipulaev– on aga globaalses plaanis vanamoodsaks jäänud ning vajab mitte ainult ilusüsti, vaid põhjalikku uuendust.

Riigijuhtimine. On oluline, et meie riigivalitsemine oleks eesmärgistatud, aga ka jõukohane. Juhtimine on vaja ümber korraldada moel, mis võimaldab ulatuslikke reforme kiiremini ja nutikamalt ära teha. Asutusekeskne juhtimine on paljuski eilne päev ning riigi heaks toimimiseks järgmisel sajal aastal on mõistlik see osaliselt asendada väljakutsepõhise juhtimisega. Järgmistes valitsustes võiksime luua piiratud ametiajaga konkreetsete reformide ministrid koos oma meeskonna ja ressurssidega.

Majandus. Meile on oluline ettevõtlusvabadus, sest konkurents on edasiviiv jõud. Regulatsioonide rohkus tapab ettevõtluse. Eesti riigi ja heaolu jätkuvaks kasvamiseks vajab meie majandus suuremat ambitsioonikust, aga ka rohkem töötavaid inimesi. Selleks peame igal võimalikul moel kaasa aitama sellele, et tugevad Eesti ettevõtted muutuksid rahvusvahelisemaks ja suurendaks meie ühiselt jagatud jõukust kõikjal maailmas.

Sama oluline on, et lisaks Eesti inimestele töötaks meie majanduse heaks võimalikult palju tublisid inimesi ka teistes riikides. Kapitalil on rahvus ja oluline on teadlikult tegeleda Eesti kapitali kasvatamisega. Eesti kapital ei tähenda ainult rahas mõõdetavat kapitali, vaid ka inimkapitali. Me peame arendama oma ettevõtlus-, haridus-, õiguskeskkonda ja taristut moel, mis meelitaks siia ambitsioonikaid ettevõtteid, kes soovivad läbi Eesti äri teha, jättes osa loodavast lisaväärtusest siia, meie majandusse. Me peame Eesti kokku siduma, investeerides Eesti-sisestesse ühendustesse ja nutikasse ühistransporti, ning looma uusi välisühendusi, et Eesti tihedamalt maailmaga ühendada.

Tervis. Parima majandus- ja sotsiaalpoliitika näitajad on aktiivsed ja terved inimesed. Sotsiaal-, haridus- ja tervisevaldkonnas on vaja kaotada killustatud toetuste ja teenuste pakkumine ning luua individuaalseid vajadusi arvestav ühtne toetuste ja tugiteenuste süsteem. Inimese  vastutust omaenda tervisekäitumise eest tuleb premeerida. Haiguste ravi ja «haigekassapõhine» lähenemine tuleks asendada tervislike eluviiside ja «tervisefondipõhise» mõtlemisega.

Haridus. Aeg on küps ühtse Eesti koolimudeli loomiseks, kus õpivad koos eesti, vene ja teiste emakeeltega lapsed. Paralleelühiskondade asemel panustame ühtse, haritud ja Eesti-meelsete põlvkondade kasvule. Peame oma lapsi ette valmistama selleks, et tulevikus toimub töö rahvusvahelistes meeskondades ja mitmekeelses keskkonnas. Oluline on ka üldhariduse, kutsehariduse ja kõrghariduse parem omavaheline sidustamine. Parim pikaajaline majanduspoliitika on hariduspoliitika.

Looduskeskkond. Loodust ja keskkonda säästvate eluviiside kasutuselevõtmisel peame olema globaalses esirinnas. Eesti loodusvarade kasutamine peab olema võimalikult suurt lisandväärtust loov ja keskkonda minimaalselt koormav. Rõhk peaks olema ökoloogilisele tasakaalule tugineval põllumajandusel, elurikkuse soosimisel ja Eesti metsade väärtustamisel. Eesti saab olla ainult roheline.

Eesti vajab uut poliitilist liikumist!

Tänane poliitiline arutelu keskendub suurte sisuliste muutuste ja eesmärkide asemel olemasoleva pisiparandamisele –kuidas katta suurenevaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kulusid pelgalt tehniliste maksumuudatustega; kuidas viia ellu haldusreformi, liigutades peamiselt omavalitsuste piire ja vähendades mehhaaniliselt ametnike arvu, muutmata samas oluliselt senist haldus- ja vastutusjaotust; kuidas suunata inimeste tervisekäitumist maksudega, jättes aga tervishoiu korralduse põhimõtted muutmata. Poliitilises arutelus ja otsustes on puudu piisavast ambitsioonist ja sellistest julgetest sammudest, mis omal ajal aitasid Eestil teha läbi murrangulise arengu ja jõuda mitmes valdkonnas Euroopa edukaimate hulka.

Kümne kuu pärast toimuvate riigikogu valimiste põhiküsimus pole seega see, kas peaministriks saab Jüri, Kaja või hoopis keegi kolmas. Oleme sageli näinud kuidas erakondade juhid vajuvad parteipoliitilise võitluse sohu ja suured ideed ja muutused jäävad tahaplaanile. Sestap ongi kõige tähtsam ambitsioonikalt tõsta poliitilise tellimuse kvaliteeti ning mitte aktsepteerida seni toiminud poliitilisi vastandumisi. Kehtestades kõrgemad nõuded poliitiliste ideede võitlusareenile, loome esimese eelduse sisukama poliitilise debati tekkeks.

Poliitikuid paneb tegutsema konkurents ja alalhoiuinstinkt. Iga kinnine süsteem vajab muutuseks välist kindaheitmist. Eesti edasise arengu seisukohast on oluline, et me organiseeruksime, sõelumaks välja Eestit edasiviivaid algatusi. Ühiskondlike arutelude ja aktsioonide abil on võimalik erakonnad oma mugavustsoonist välja tuua ning viia poliitikafookus peenhäälestuselt tegelikult olulisele.

Nii teemegi ettepaneku moodustada Eesti arengusse panustada soovivaid inimesi koondav poliitiline liikumine, eesmärgiga pakkuda praegustele poliitilistele erakondadele ideelist konkurentsi ja julgeid mõtteid Eesti paremaks ehitamisel. Meie eesmärk on vaadata kaugemale kui üks valimistsükkel – ainult nii on võimalik ehitada 200-aastast Eestit. Me teame, et neid, kes soovivad Eesti arengusse panustada, on palju. Ehitades üheskoos tuleviku Eestit, saame saja aasta pärast pidada veel targema, tervema, puhtama ja õnnelikuma Eesti sünnipäeva.