Mailis Reps: ühise mure kõrval on põhjust ka ühiseks optimismiks

Mailis Reps. Foto: Haridus- ja teadusministeerium

Tänases Postimehes ilmunud Tallinna Ülikooli rektori Tiit Landi, Tartu Ülikooli õppeprorektori Anneli Saro, Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveeru, Tallinna reaalkooli direktor Ene Saare pöördumises kirjeldatud mure on mõistetav, veelgi enam – see ongi meie ühine mure, terve Eesti mure, kirjutab haridus- ja teadusminister Mailis Reps (Keskerakond).

Jagan seda tunnet, aga samal ajal söandan väita, et põhjust on ka optimismiks. Meie jaoks on õpetajaameti väärtustamine kõige tähtsamate tööülesannete pingerea tipus ja rõõmustada võib ka mõne tulemuse üle.

Ebaõiglane oleks öelda, et õpetaja professionaalsus sõltub ainult tema vanusest, olen seda meelt, et koolis peaks olema nii nooruslikku energiat kui ka elukogemust. Loomulikult määrava tähtsusega on see, et noored – eelkõige meie parimad koolilõpetajad – tahaksid õpetajaks õppida ja koolis töötada.

Noored ootavad koolilt sama, mida teistelt tööandjatelt: karjäärivõimalusi, paindlikkust, head töökeskkonda ja panusele vastavat palka. Viimasest alustades saan öelda, et riigieelarve strateegias on kokku lepitud õpetajate palgatõus. Õpetaja miinimumpalk kasvab järgmisest aastast üheksa protsenti ja jõuab vähemalt 1250 euroni, keskmine palk jõuab järgmistel aastatel prognoosi kohaselt 1500 euroni. Järgmise nelja aasta jooksul suunatakse õpetajate palkadeks ligi miljard eurot.

Teadupärast ei tööta õpetajad sugugi ainult üldhariduskoolides, vaid ka lasteaedades ja kutsekoolides. Panustame lasteaiaõpetajate palgatõusu motiveerimiseks 60 miljonit eurot aastas, mis aitab kohalikel omavalitsustel tagada magistriharidusega lasteaiaõpetajatele palga vähemalt üldhariduskooli õpetaja miinimumpalga tasemel. Tänavu võtsime kasutusele ka kutseõppe uue rahastamismudeli, millega kaasnev rahastamise kasv annab kutsekoolidele stabiilsuse ja kindluse ning aitab senisest paremini tagada ka õpetajate ja tugispetsialistide töö.

Tugispetsialistide kui äärmiselt vajalike töötajate olemasolu on muuhulgas ka õpetajatele suur abi. Nende vääriline tasustamine on samuti oluline, mistõttu toetame alates sellest aastast omavalitsusi just selle tarbeks täiendavalt kuue miljoni euroga.

Lisaks laiendasime tänavu alustavatele õpetajatele mõeldud enam kui kaheteist tuhande euro suurust lähtetoetuse saajate ringi ka tugispetsialistidele. Erinevalt varasemast saavad seda nüüd ka suurlinnade Tallinna ja Tartu õpetajad ja tugispetsialistid.

Üks probleem, mis takistab noorte õpetajate tööturule sisenemist, on see, et meil töötab palju õpetajaid osalise koormusega, mis tähendab ka väiksemat palka. Meil töötab veidi enam kui 12 000 õpetaja ametikohal ligi 15 000 õpetajat. Selle muutmiseks peavad koolid üle vaatama oma töökorralduse ja koolide pidajad hariduskorralduse.

Väärika palga kõrval on palju muud, mis kooli toob ja koolis hoiab

Koolides veavad arengut koolijuhid, kelle professionaalsuse tõstmisele on ministeerium pööranud kohast tähelepanu. Oleme koolitanud kogenud koolijuhtidest mentorid noorematele, kutsunud ellu programme alustavatele ja tulevastele potentsiaalsetele koolijuhtidele, pakkunud võimalusi välisriikides stažeerida.

Muidugi peab rääkima ka õpetajakoolitusest – seda enam, et pöördumisele on alla kirjutanud ka ülikoolide juhid –, sest siin on just ülikoolidel väga oluline roll, et õpetajaõppe sisu ja kvaliteet oleks tänastele koolilõpetajatele köitev. Näiteks tänavu loodi Tartu Ülikoolis tudengitele suunatud eriprogramm, mis avab õpetajaametit tänapäevases võtmes ja sellele järgnev õpetajakoolituse magistrantuur on üha inspireerivam. Lisaks on võtmetähtsusega õpetajate pidev professionaalne arendamine, ajakohase täienduskoolituse tagamine.

Veel kord – palk on oluline, kuid selle kõrval toovad noored õpetajad välja ka toetava koolikultuuri alustavale õpetajale. Täna jõuab kooli vaid ca iga teine õpetajakoolituse lõpetaja ja paljud neist pole koolis üle paari aasta. Ministeeriumi fookus tänavuse aasta-analüüsi tegemisel on just õpetajakoolituse lõpetanud ja alustavad õpetajad. Siin on ka rõõmusõnum peidus. Konkurss õpetajakoolituse erialadele ülikoolis tegi eelmisel aastal positiivse nihke ülespoole, mis on märk ka õpetajaameti maine paranemisest. Kui varem oli see alla keskmise, siis aastal 2017 kandideeris õpetajakoolitusse ühele kohale sama palju inimesi kui kõigile erialadel keskmiselt. Selle üheks põhjuseks on kindlasti ülikoolide hea töö õppekavade arendamisel.

Õpetaja saab suuremad õigused, rohkem tähelepanu ja tunnustust

Õpetajaamet eeldab lisaks aineteadmistele liidrioskusi, enesekehtestamise võimet, suhtlemisoskusi ja pakub palju loomingulisust, vastutust ning väljakutset. Paljudes teistes ametites ei anta noorele inimesele kohe nii suurt vabadust ja vastutust kui õpetajaametis. Õpetajatest sõltub kasvava põlvkonna kujunemine. Eesti õpetajad on tõelised tipud, kes on meie hariduse viinud maailma parimate sekka. Selleks, et tuua haridusteemalistesse aruteludesse rohkem professionaalset mõõdet, oleme käivitanud programmi «Õpetaja – hariduse kõneisik». Programmis osalevad õpetajad, kes soovivad ühiskonnas arvamusliidrina sõna võtta.

Palju on räägitud õpetajate õiguste suurendamise vajadusest. Olemegi ette valmistanud seadusemuudatused, mida tuntakse haridusrahva hulgas õpetajate õiguste õigusaktina. Õpetaja jagab ju lapsevanemaga sama rolli, kus keskmes on hool ja kohustus aidata lapsel saada vastutustundlikuks ja teotahtest pakatavaks täiskasvanuks. Täiendame põhikooli- ja gümnaasiumiseadust viisil, et koolitöötajatel on senisest suuremad õigused turvalisuse tagamisel, näiteks tekib õigus võtta hoiule õpilaste esemed ja ained, mis on keelatud, ohtlikud või mida kasutatakse õppimist või õpetamist häirival viisil.

Riiklikul tasemel tunnustame silmapaistvaid haridustöötajaid oktoobrikuisel õpetajate galal «Eestimaa õpib ja tänab». Kuni 13. maini on võimalik esitada tunnustamiseks parimaid haridustöötajaid ministeeriumi veebilehel. Suure muudatusena pärjatakse tänavused laureaadid riiklike hariduspreemiatega, esmakordselt on lisandunud ka elutööpreemia. Samuti avaneb õpetajatel võimalus taotleda riiklikke stipendiume.

Lisaks teeme koostööd tublide vabaühendustega, kes on samuti palju ära teinud selleks, et õpetajaameti mainet tõsta ja inimesi teistelt elualadelt koolidesse tuua, näiteks «Noored kooli» programm või «Tagasi kooli» algatus.

Loomulikult ei ole imerohtu, et kohe kõik ideaalseks muutub. Kindlasti oleme valmis üheskoos edasi minema ja arutama, mida veel teha. Aga julgustan noori ja ka vanemaid, kes soovivad karjääripööret ette võtta, õpetajaks hakkama. See on valik, millega ei saa eksida, sest nagu ütleb ka haridus- ja teadusministeeriumi juhtmõte: õnneks on vaja õppida.