Nurjunud tõlked. Veiselihasink on beef ham, aga mitte bovine ham. Foie gras liver ehk «pardi- või hanemaksa maks». Cottage cheese cake Grotesk ehk pentsik kodujuustukook.

FOTO: Ülle Leis

Kui Eesti toidu mõistetavaks ja isuäratavaks tõlkimine pole kaugeltki mitte lihtne ülesanne, siis võõramaiste klassikute tõlkimine on tõesti vaid kopeerimise vaev, kirjutab arvamusportaali kolumnist Ülle Leis.

Usun, et pealkirjas esitatud küsimusele võib olla raske vastata. Karta on, et valida pole kergem isegi siis, kui annan vihje, et jutt on magustoitudest restoranimenüüs. Cherry liqueur gel ja cumin yogurt gel (eestikeelses menüüs kirsiliköörigeel ja vürtsköömne-jogurtigeel) ei aja ingliskeelsel külalisel suud vett jooksma sellepärast, et sõna gel on seotud kosmeetika- ja meditsiinitoodetega (näiteks juuksegeel) ning sellist kraami ei kipu inimesed endale suhu panema.

Kubija stump (eestikeelses menüüs Kubija känd) oli saanud alguse moka kännu nimelisest koogist, millele oli soovitud Kubija nimega kohalikku koloriiti lisada. Paraku ei vähenenud sellega mõju, mis on sõna stump teistel tähendustel ((hamba või jäseme) könt). 

Eelmises kolumnis kirjutasin naljast, mis sai kuulsaks seepärast, et ei olnud naljakas. Tänase loo soojenduseks võiksite vaadata Graham Nortoni show'd, kus saate külalised naeravad sõna otseses mõttes pisarateni, kuigi seal ei räägita ühtegi nalja. Mida seal siis tehakse? Loetakse ingliskeelseid menüüde tõlkeid, kus pakutakse näiteks selliseid roogi nagu sausage in the father-in-law («vorst äias», kuid sausage tähendab ka kõnekeeles peenist) ja whatever («mis iganes», «vahet pole») ning muudki huvitavat. 

Samasugust nalja võib saada ka Eestis, kui avastada menüüs smoked spat mayo («Suitsetatud sülje majonees» või «Suitsetatud nääkluse majonees») või tasteless yogurt («maitsetu jogurt»).

Eestikeelses menüüs oli sülje asemel kilu (sprat) ja maitsetu jogurti asemel maitsestamata jogurt (plain yogurt). Mayo, muuseas, on kõnekeelne sõna, mille asemel menüüs peaks olema mayonnaise.

Tavainimese inglise keeles seostub mop põrandamopi või juuksepahmakaga. Duck breast with blueberry mop (pardirind mustikamopiga) ei tekitaks nii suurt hämmeldust, kui seda serveeritaks mustikamopi kastmega (with a blueberry mop sauce).

Naljast või naeruväärsusest tõsisem juhtum on klientide äraehmatamine või neis vastumeelsuse tekitamine. Näiteks cancer soup tähendab vähihaiguse suppi. Õige oleks crayfish soup.

Huvitav oleks teada, mis mõlkus mõttes inimestel, kes panid magustoidule nimeks Cottage Cheese Cake Grotesk (eestikeelses menüüs «Kodujuustukook Grotesk»). Kas nad teadsid, et see tähendab pentsikut kodujuustukooki? Kas nad oleksid selle nime juurde kindlaks jäänud ka siis, kui oleksid näinud, et ingliskeelses sõnaraamatus selgitatakse, et grotesque on comically or repulsively ugly or distorted («naljakalt või eemaletõukavalt inetu või moonutatud»)?

Toit, mis lauale jõudes suisa keele alla viib, võib olla valminud mitte eriti atraktiivsete protseduuride (kõrvetamine, sulgede kitkumine jm) käigus. Klient võib seda teada, aga ta ei pruugi soovida seda menüüs lugeda – kärsahais tuleb ninna. Siin võib olla ka suuri kultuuridevahelisi erinevusi – kibe, hapu või põletatud võib ühes keeles olla positiivse tähenduse või maitsega, teises aga negatiivne.  

Võtame näiteks sellised road nagu burned goat cheese («põletatud/kõrvetatud kitsejuust») ja scorched pineapple («kõrvetatud ananass»). Guugeldades on esimesel umbes 700 tulemust, enamik neist Türgi ja Jeemeni kandist, teisel aga umbes 900, millest esireas samanimeline lõhnaõli. Inglise keeles kasutatakse hoopis teistsuguseid sõnu nagu näiteks charred, griddled ja seared.  

Menüüs võidakse ka nimetada rooga põletatuks, kuid teha seda hoopis prantsuse keeles. Crème brûlée tähendab põletatud kreemi, kuid kasutajad ei pruugi selle tähendust teada ning seetõttu ei mõju prantsuskeelne sõna sugugi nii põletavalt kui ingliskeelne burnt.

Meie restoranides pakutakse nii meie piirkonnale iseloomulikku toitu kui ka mujalt pärit klassikalisi roogi nagu kreembrülee. Graham Norton rääkis oma saates vahel lihtsalt laiskuse ja viitsimatuse tõttu nurjunud tõlgetest. Kui Eesti toidu mõistetavaks ja  isuäratavaks tõlkimine pole kaugeltki mitte lihtne ülesanne, siis võõramaiste klassikute tõlkimine on tõesti vaid kopeerimise vaev. 

Ometigi paistab menüüdes silma, et prantsuskeelseid nimesid on kirjutatud umbes samamoodi nagu toitu valmistades – puistates kriipse ja täppe peale vabalt nagu suhkrut koogile või hakitud tilli salatile.

Ometigi paistab menüüdes silma, et prantsuskeelseid nimesid on kirjutatud umbes  samamoodi nagu toitu valmistades – puistates kriipse ja täppe peale vabalt nagu suhkrut koogile või hakitud tilli salatile. Eesti keeles pole kaugeltki mitte ükskõik, kuidas kirjutada küsitöä või käsitöö, krõbe või krobe, märk või mark. Créme brulee on hoopis crème brûlée, сonsomme on consommé jne.

Hea oleks ka teada, mida kasutatav prantsuskeelne nimi tähendab, et sisu tõlkes mitte korrata. Öeldakse küll, et topelt ei kärise, kuid on siiski imelik näha menüüs foie gras liver («pardi- või hanemaksa maks») või layered chocolate gateau cake («kihiline šokolaadikoogi kook»).

Prantsuse keele mõjul on inglise keeles eraldi sõnad elusloomade (lehm, siga – cow, pig) ja nende liha (veiseliha, sealiha – beef, pork) jaoks. Veiselihasink on niisiis beef ham ja mitte bovine ham.

Õigekirja on ülilihtne kontrollida ingliskeelsete sõnastike koondleheküljel onelook.com või  mõne konkreetse sõnastiku (näiteks Oxfordi sõnaraamatu) kodulehel. Nii oleksid vigaste sõnade cocnut, almon, mushroms, octipus ja quial asemel coconut, almond, mushrooms, octopus ja quail ning Vana-Tallinna alkoholikastme (Vana-Tallinn liquor sauce) asemele tuleks liköörikaste (liqueur sauce). 

Rändlinnud on kohal ja turismihooaeg on kohe algamas. Toitlustuskohtadel on niisiis viimane aeg tuba tuulutada ja menüüst kärsalõhn välja lasta. Meil on ju pakkuda nii palju suus sulavat ja keelt alla viivat.


Ülle Leis on ühe suurema ja mitmekesisema kogemustepagasiga vabakutseline konverentsitõlk Eestis ja staažikas suulise tõlke õppejõud. Ta teeb võõrkeelse suhtluse ja tõlkimise koolitusi ning käib ka samadel teemadel organisatsioonides ja üritustel esinemas. Ta on käsiraamatu «Võõrkeelne suhtlus Euroopa Liidus» autor ja viipekeeletõlgi erialaõpiku kaasautor. 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlusel märgiti tema arvamusartiklid Postimehes ära tarbeteksti kategoorias ning need kandideerisid ka 2017. aasta keeleteo auhinnale.