Mari-Liisa Parder sünnitusosakondade sulgemisest: kas kommunikatsiooniaps või hämamine?

Vastsündinu.

FOTO: Vitaly Nevar/Vitaly Nevar/TASS/Scanpix

Põlva ja Valga sünnitusosakondade sulgemisel on hämatud, leiab üks liikumise Põlva Sünnitusosakonna Kaitseks eestvedajatest Mari-Liisa Parder.

Kes ja miks tõi lauale Põlva haigla sünnitusosakonna sulgemise otsuse, mida muuta pole võimalik?

«Kliinikum ja haigekassa on /…/ avalikkust ohtralt informeerinud – oleme selgitanud oma arusaamu arvamuslugudes, pressiteadetes ja ka igale meie poole pöördunud ajakirjanikule eraldi,» teatas Tartu Ülikooli kliinikumi avalikkussuhete osakonna juhataja Kristi Tael. Delikaatsete otsuste edastamisel mängivad üldjuhul rolli kaks printsiipi – avatud ja aus suhtlus –, mida Põlva ja Valga haigla sünnitusosakondade sulgemise otsuse juures korduvalt rikutud on.

Otsus võeti vastu enne kogukonnaga arupidamist.

15. märtsil ilmusid uudised, et haigekassa on otsustanud lõpetada sünnitusteenuse tellimise Põlva ja Valga haiglalt, sest nimetatud haiglates toimuvat alla 400 sünnituse aastas, mistõttu ei ole võimalik tagada teenuse kvaliteeti.

Märkimata jäeti, et nimetatud otsus võeti vastu 13. märtsil ning kohalik kogukond sai uudise kõigepealt kuulujuttude, mitte ametliku informeerimise kaudu. See läheb vastuollu avatud suhtluse printsiipidega.

Kogukond ei mõistnud ka pressiteates mainitud Põlva haigla teenuse kvaliteedi küsimärgi alla seadmist, mille tegi veelgi segasemaks hilisem Haapsalu sünnitusosakonna sulgemise kaitsmine. Ühelt poolt ütlesid otsustajad, et see, et Põlvas senini midagi hullu juhtunud ei ole, ei tähenda, et seda tulevikus juhtuda ei võiks. Teiselt poolt aga õigustati otsust argumendiga, et Haapsalus seni midagi hullu juhtunud ei ole ning pered jõuavad Tallinna või Pärnusse kohale; miks te arvate, et tulevikus midagi juhtuma peaks? Mõlemad argumendid on esitatud samas allikas.

Küsimus ei ole kvaliteedis ega kulude kokkuhoius.

Kodanikuliikumise järelepärimised kvaliteedi kohta tõid ilmsiks, et Põlva sünnitusosakonna maine on väga hea, umbes kolmandik sünnitajaid tuleb väljastpoolt maakonda (peamiselt Tartu- ja Võrumaalt, aga ka mujalt Eestist), haigla ülemarst Margit Rikka kinnitas, et kõik nõuded on sünnitusosakonnas täidetud, vastav meeskond pidevalt mehitatud ja valves ning mingeid intsidente Põlvas juhtunud ei ole.

Seda, et kvaliteediga probleeme ei ole, kinnitasid oma arvamusloos ka Maivi Parv ja Mart Einasto ning ütlesid hoopis, et teenus ei ole ei kulutõhus (ehk teenus toimib teiste teenuste arvelt) ega jätkusuutlik.

Kodanik on nende argumentide juures endiselt segaduses. Arvutused näitavad, et summa, millest räägitakse, moodustab 0,02 protsenti haigekassa kogueelarvest. Segaduses kodanikud saavad haigekassa avalike suhete osakonnalt kinnitusi, et tegemist ei ole otsusega, mis oleks langetatud kulude kokkuhoiu nimel.

Vastandamine «sünnitusabi vs. taastusravi».

Veelgi enam, haigekassa on lubanud haiglatele järgmiseks kaheks aastaks alles jätta sünnitusosakonna eelarve jagu raha, mida saab investeerida teiste teenuste arendamisse – Põlva valla esindajad Põlva haigla nõukogus toovad esile, et selle raha saab kasutada Põlvast taastusravi kompetentsikeskuse arendamiseks. Sundolukorda pandud vald ei saagi siin eriti teisiti otsustada, aga kodanik ei saa aru, miks või kelle poolt selline ultimaatum – taastusravi vs. sünnitamine – üldse on esitatud.

Samuti püüdsid kodanikud aru saada teenuse jätkusuutlikkuse argumendist. Haigekassa esindajad rõhusid sünnituste arvule ja Eesti laiemale demograafilisele olukorrale, levitades meedias Põlvas sünnitajate hulgana arvu 234, jättes mainimata kaks asja: et 2017. aastal sünnitajate arv Põlvas kasvas ning et 234 on Põlvas sünnitanud eestimaalaste arv, mitte sünnituste koguarv. Kodanikuliikumise pahameele järel arvu korrigeeriti: Põlvas sünnitas 2017. aastal 245 naist (osa sünnitajaid tuli Venemaalt) ning sündis 248 last. Kogukonnale mõjus eriti ärritavana argument Valga 25-päevasest sünnituspausist, mis jättis ühelt poolt mulje, nagu oleks Põlvas samasugused suured augud sees, ning teiselt poolt mainiti alles uudise tagumises osas, et tõsi küll, sel ajal oli Valga sünnitusosakond kollektiivpuhkusel.

Samuti on nüüd meedias ilmunud analüüsid näidanud, et demograafiline olukord Eestimaa eri nurkades on märkimisväärselt erinev ning Põlvamaa ei jookse tühjaks teps mitte nii kiiresti, kui otsustajatele mõelda meeldiks.

Kuidas usaldust taastada?

Lisaks tõid kohtumised minister Ossinovski ja peaminister Ratasega selgust haiglat puudutavate jätkusuutlikkuse argumentidest; Põlva puhul räägime potentsiaalsest aparatuuri vananemisest ja asjaolust, et noori arste ei ole peale tulnud (ämmaemandatel on järelkasv olemas).

Sellises argumentide muutumise rägastikus mõjub äärmiselt sisutühjana haigekassa juhi antud lubadus peaminister Ratasega kohtumisel astuda samme, et lõunaeestlaste usaldust haigekassa vastu taastada.

Põlvamaa elanikud küsivad: kes ja miks siis ikkagi langetas sünnitusosakonna sulgemise otsuse, mida muuta pole enam võimalik? Kas tõesti on ainuke viis esile kerkinud probleemide lahendamiseks sulgemine? Sõnas ju peaminister Rataski, et kui Põlva haigla nõukogu näeb võimalust otsus üle vaadata, on riik siin valmis kõnelustele appi tulema.

Tagasi üles