Maarja Vaino

FOTO: Sander Ilvest / Postimees / Scanpix

Ideel anda vanemale alaealise lapse eest lisahääl ei olegi paha, kuna see motiveeriks poliitikuid tegelema rahvastikuteemadega, kirjutab kolumnist Maarja Vaino.
 

Tellijale
  • Olen kokku puutunud mitmete «süsteemis» töötavate inimestega – mõni ministeeriumist, mõni mujalt –, kes ütlevad ausalt: pered on liiga ebamäärane valijagrupp, poliitikud ei näe sealt hääli tulemas. Ja küüniline küll, kuni pole loota häältesaaki, seni ei kerki sündimus ka valimiste teemaks.Päris mitmeid aastaid tagasi tegid eri erakondade poliitikud ettepaneku anda lapsevanematele õigus hääletada ka laste eest, st anda iga alaealise lapse eest vanemale üks hääl juurde. Idee sai toetuse kõrval kohe ka kõvasti kriitikat ja kuna keskenduti ennekõike võimalikele negatiivsetele aspektidele (peamiselt ebademokraatlikkusele), siis maeti mõte maha. Aga ehk oleks aeg see siiski jälle fookusesse tõsta?
  • Sest on ju igati loogiline, et valimistel on rohkem õigust kaasa rääkida neil, kelle lapsed hakkavad tuleviku ühiskonnas tooni andma, makse maksma? Ja kes juba praegu, lapsi kasvatades, hoiavad käigus suurt hulka «teenuseid», mida riik lastega peredele pakub (ilma lasteta pole ju teatud töökohti jm vaja), rääkimata kaubandusest – mänguasjad, riided, mängutoad, söögikohad jne. Oleks ju aus, et mida rohkem lapsi, seda rohkem kaasarääkimisõigust ühiskonna ja selle tuleviku asjus?