Eestis valitseb palgasaladuse kultuur, milleks ei kohusta miski, leiti võrdse palga päeva arutelul. Töövahendajate, aga ka  ettevõtete kogemuse põhjal on Eesti naiste palgasoov juba eos meeste omast madalam, mis on üks põhjustest, et Eesti troonib Eurostati andmetel suurima palgalõhega riigina Euroopa Liidus esikohal.

«Oleme näinud, et täpselt sama töö puhul on meeste ja naiste palgaerinevus 15 protsenti,» sõnas CV Online'i arendusjuht Heikko Gross, «kui mees saab 1000, siis naine saab sama töö eest 850 eurot.»

CV Online kureerib ka Eesti suurimat palgataseme võrdluse andmebaasi palgad.ee.

«Mina olen ettevõtluses 25 aastat olnud ja ma olen alati olnud avatuse pooldaja,» jätkas Pindi Kinnisvara omanik ja ettevõtja Kalev Roosiväli, «ma pole kunagi teinud oma organisatsioonis palkadest saladust, mulle meeldib väga avatud palgapoliitika.»

Panelistide sõnul tuleb nõustuda, et Eestis valitseb pigem palgasaladuse kultuur, milleks ei kohusta tegelikult miski. Palkadest rääkimine nii ettevõtete sees kui tutvusringkondades on pigem tabuteema, kusjuures leidub neidki töötajaid, kes on oma palgainfo varjamisest huvitatud, soovimata tekitada kadedust ja vääritimõistmist.

Coca-Cola Baltikumi avalike suhete ja kommunikatsioonijuht Nele Normaku hinnangul on palgapoliitika reguleeritum suurtes rahvusvahelistes korporatsioonides, mis arvestavad erinevaid inimõiguste konventsioone ning võimaldavad palkade määramisel arvesse võtta eri taustsüsteeme nagu kogemus, staaž ja tulemuslikkus.

«Meie globaalses inimõiguste poliitikas on sees see, et kohustume võrdse töö eest võrdset palka maksma,» sõnas Normak.

«Põhjuseid, miks naised juba eos vähem palka küsivad, on must miljon,» selgitas sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna juht Liina Kanter, «üks neist on kindlasti see, et nad lihtsalt ei teagi, mis palgad kuskil on.»

Ministeeriumi eestvedamisel soovitatakse avaliku sektori tööandjale muuta kohustuslikuks asutuse kodulehel kuvada soo ja tööperede lõikes töö tasustamise andmed. Palkade avalikustamine ja läbipaistvus on üks efektiivsemaid meetmeid ka mujal arenenud riikides palgalõhe vähendamisel.

«Tööandja seisukohast tuleb aru saada, et kui ühel päeval ühtlustad palgatasemed ja järgmisel päeval tuled tööle ja ootad, et kasum on kasvanud 50 protsenti, siis loomulikult ei ole,» selgitas Gross tööandja vaatevinklist, «aga see võib väljenduda selles, et inimesi on näiteks vähem vaja värvata. Ühe uue inimese värbamine võrdub umbes ühe aasta palgaraha.»

«Kui inimene vahetub seetõttu, et ta on õnnetu ja pole rahul ja näeb, et teda ei kohelda võrdselt, siis on see ettevõttele selge kahjum. Võib-olla ei võrrelda meil õigeid asju – «meil on sooline ebavõrdsus, aga mis siis?» – tegelikult on «siis».»

«Ühiskondades, kus on suur ebavõrdsus, peab rikkam osa enda rikkust kuidagi kaitsma,» jätkas Gross, «see on küll ekstreemne paralleel, aga ühiskonnad, kus on väga suur ebavõrdsus, ei ole õnnelikud.»

Eurostati andmetel on Eestis Euroopa Liidu suurim sooline palgaerinevus, ulatudes eelmise aasta seisuga 25,3 protsendini. Aastal 2013 oli palgalõhe Eestis 30 protsenti ning ootuspõhiselt võiks palgaerinevus tulevastel aastatel väheneda kiiremini kui üks protsent aastas.

Arutelu on täispikkuses järelvaadatav. Vaata videot!

Võrdse palga päeva korraldab Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) ja sotsiaalministeerium päeval, mil naiste palk jõuab meeste eelmise aasta palgale järele. Tänavu oli see 2. aprill, mis on 10 päeva varasem kui aastal 2017.