Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/09/13/7097001t1h869a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/01/7649287t1hb413.jpg)
Kui rahvaloenduse andmetest selgub, et kõrgharidusega naiste seas ei ole madalamalt haritutega võrreldes rohkem partnerita naisi ning abielus naisi on rohkem, siis Eesti Sündimusuuringud MTÜ poolt läbi viidud uuringutest selgub, et kõrgharidusega naiste puhul on väiksem tõenäosus jääda ka üksikemaks, kommenteerib Tanel Paas Ene-Margit Tiidu arvamuslugu «Eestis on kõrgharitud naistel partnereid raske leida» (arvamus.postimees.ee, 27.02).
Tartu Ülikooli emeriitprofessor ja rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit tõi 27. veebruaril Postimehe arvamusportaalis ilmunud arvamusartiklis välja, et kuna naiste haridustase on meeste omast kõrgem, siis on kõrgharidusega naistel keeruline partnerit leida. Meeste hariduslik mahajäämus on väidetavalt üks paljudest põhjustest, miks Eestis on sündimus madalam kui oleks vajalik, et olla demograafiliselt jätkusuutlik ühiskond.
Esitatud väitest jääb mulje nagu oleks kõrgharidusega naiste seas teiste haridusgruppidega võrreldes märgatavalt enam üksikuid naisi. Seda väidet on kõige paremini võimalik kontrollida 2011. aasta Rahva- ja eluruumide loenduse andmete põhjal.
Rahvaloenduse andmetest selgub, et näiteks kõrgharidusega 25-29-aastaste naiste seas on partnerita naisi 43 protsenti (madalama haridustasemega naiste seas 42 protsenti) ning 30-34-aastaste naiste seas 32 protsenti (madalama haridustasemega naiste seas 35 protsenti). Arvestades seda, et 2016. aastal oli keskmine vanus lapse sünnil 30,21, siis võib öelda, et lapsesaamise eas kõrgharitud naiste seas ei ole üksikuid naisi rohkem, vaid isegi vähem.
Lisaks on rahvaloenduse andmetest näha, et lapsesaamise eas kõrgharidusega naiste seas on teiste haridusgruppidega võrreldes rohkem abielus naisi, mis on iseenesest juba sündimust toetav faktor.
Partnerita naised vanuse ja hariduse järgi
Madalam kui kõrgharidus | Kõrgharidus | |
20-24 | 69% | 67% |
25-29 | 42% | 43% |
30-34 | 35% | 32% |
35-39 | 34% | 33% |
40-44 | 37% | 36% |
Allikas: Statistikaamet
Kui rahvaloenduse andmetest selgub, et kõrgharidusega naiste seas ei ole madalamalt haritutega võrreldes rohkem partnerita naisi ning abielus naisi on rohkem, siis Eesti Sündimusuuringud MTÜ poolt läbi viidud uuringutest selgub, et kõrgharidusega naiste puhul on väiksem tõenäosus jääda ka üksikemaks.
Aastatel 2013-2017 läbi viidud neli uuringut ühe, kahe ja kolme lapsega naiste seas näitavad, et üksikemade osakaal on kõige väiksem kõrgharidusega naiste seas ning kõige kõrgem kuni põhiharidusega naiste seas. Sellest tulenevalt ei saa kuidagi väita, et kõrgelt haritud naistel on partneriga kuidagi halvem vastastikune sobivus ning sellest tulenevalt ebakindlam paarisuhe.
Ene-Margit Tiidu murest võib küll aru saada, kuid statistika põhjal võib kindlalt öelda, et meeste ja naiste vaheline hariduslik ebavõrdsus meeste kahjuks ei ole vähemalt viimase rahvaloenduseni toonud kaasa ebatavaliselt suure haritud kuid üksikute naiste grupi teket.
Lisaks tuleb veel mainida, et meeste hariduslik mahajäämus pole erandlikult Eestile iseloomulik nähtus. Kõrgharidusega meeste osakaal on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmetel naiste omast märgatavalt väiksem ka näiteks Eestist kõrgema sündimusega Põhjamaades: Islandil, Taanis, Norras, Rootsis ja Soomes.