Tartu Ülikooli emeriitprofessor ja rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit tõi 27. veebruaril Postimehe arvamusportaalis ilmunud arvamusartiklis välja, et kuna naiste haridustase on meeste omast kõrgem, siis on kõrgharidusega naistel keeruline partnerit leida. Meeste hariduslik mahajäämus on väidetavalt üks paljudest põhjustest, miks Eestis on sündimus madalam kui oleks vajalik, et olla demograafiliselt jätkusuutlik ühiskond.
Esitatud väitest jääb mulje nagu oleks kõrgharidusega naiste seas teiste haridusgruppidega võrreldes märgatavalt enam üksikuid naisi. Seda väidet on kõige paremini võimalik kontrollida 2011. aasta Rahva- ja eluruumide loenduse andmete põhjal.
Rahvaloenduse andmetest selgub, et näiteks kõrgharidusega 25-29-aastaste naiste seas on partnerita naisi 43 protsenti (madalama haridustasemega naiste seas 42 protsenti) ning 30-34-aastaste naiste seas 32 protsenti (madalama haridustasemega naiste seas 35 protsenti). Arvestades seda, et 2016. aastal oli keskmine vanus lapse sünnil 30,21, siis võib öelda, et lapsesaamise eas kõrgharitud naiste seas ei ole üksikuid naisi rohkem, vaid isegi vähem.
Lisaks on rahvaloenduse andmetest näha, et lapsesaamise eas kõrgharidusega naiste seas on teiste haridusgruppidega võrreldes rohkem abielus naisi, mis on iseenesest juba sündimust toetav faktor.
Partnerita naised vanuse ja hariduse järgi
Kui rahvaloenduse andmetest selgub, et kõrgharidusega naiste seas ei ole madalamalt haritutega võrreldes rohkem partnerita naisi ning abielus naisi on rohkem, siis Eesti Sündimusuuringud MTÜ poolt läbi viidud uuringutest selgub, et kõrgharidusega naiste puhul on väiksem tõenäosus jääda ka üksikemaks.