Turu-uuringute ASi uuringutejuht Juhan Kivirähk kirjutab vastuses Katre Koppeli loole ««Avalik arvamus puidurafineerimistehasest» ehk Kuidas esitada poliitikutele uuringutulemusi», et kui Emajõe kallastele peaks puidurafineerimistehast ehitama, siis mitte avaliku arvamuse toel, vaid erinevate mõju-uuringute tulemustest sõltuvalt.
Mul on hea meel, et antropoloog Katre Koppel seostab minu nimega «tuntust, lugupeetust, kogemust ja ekspertsust». Aitäh talle selle eest! Kurvaks teeb aga see, et vaatamata sellisele positiivsele hinnangule kahtleb Koppel minu läbiviidud arvamusküsitluse usaldusväärsuses.
Kindlasti mainisid uuringutulemusi tutvustanud Margus Kohava ja Aadu Polli vähemalt seda, et küsitlus viidi läbi eelmise aasta detsembris omnibussküsitluse raames. Sotsioloogiaga kokku puutunud inimesed peaks teadma, et omnibuss tähendab üle-eestilist esinduslikku küsitlust, mida Turu-uuringute AS viib läbi näost-näkku intervjuudena küsitletavate kodudes. Meie küsitlusvalimi suuruseks on 1000 inimest vanuses 15 aastat ja rohkem.
Koppelil on kahtlemata õigus, et pelgalt toetusprotsentide alusel on ilma täiendavate intervjuudeta ning põhjalikuma välitööta võimatu mõista inimeste suhtumisi mõjutavat sisemist motivatsiooni. Igaühel peituvad poolt ja vastu hinnangu taga individuaalsed motiivid. Kuid kvantitatiivses elanikkonna küsitluses pole võimalik sellise detailsusega argumente välja selgitada.
Seepärast viis Turu-uuringute AS samal teemal läbi ka fookusgrupi-uuringu, kus tõesti kõlasid paljud argumendid tehase ehitamise poolt ja vastu, mida Koppel kogenud antropoloogina oskas omalt poolt välja pakkuda.
Küsitlusest selgus ka see, et kui läbiviidavad mõju-uuringud kinnitavad tehase ehitamise lubatavust, asuks suurem osa neutraalset suhtumist väljendanud vastajatest tehase ehitamist toetama. Vastasel korral mitte. Seega ei looda Emajõe kallastele puidurafineerimistehast mitte avaliku arvamuse toel, nagu kõlab Koppeli dramaatiline lõpulause, vaid erinevate keskkonna-, majanduslike- ja sotsiaalsete mõju-uuringute tulemustest sõltuvalt. Kui viimased tehase ehitamist ei toeta, ei hakka seda toetama ka avaliku arvamuse enamik.
Nagu näitab veebruaris rahvusringhäälingu tellitud küsitlus (muide, samuti Turu-uuringute AS omnibussküsitluse raames läbi viidud), on negatiivne uudiste foon, mis tekkis seoses Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) allkirjastatud kavatsuste protokolliga müüa tehasele garanteeritud mahus puitu, oluliselt suurendanud tehase vastaste hulka. Küllap jääbki avalik arvamus neis küsimustes kuni lõplike mõju-uuringute valmimiseni väga volatiilseks, kaldudes vastavalt meedias domineerivale informatsioonile ühes või teises suunas.