Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Toomas Kruusimägi: tulevik kuulub tarkadele inimestele (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Toomas Kruusimägi
Toomas Kruusimägi Foto: Raigo Pajula

Eesti haridus peaks olema EASi müügiartikkel, kirjutab Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi.

Ühiskondlikku ja globaalset arengusuunda teadvustades ning reaalselt kogedes võtsime Tallinna Inglise Kolledžis esimese munitsipaalkoolina Eestis kasutusele International Baccalaureate Organizationi (IB) õppeprogrammi gümnaasiumiastmes ehk IB-diplomiõppe, mille eesmärk on tagada kõrgelt hinnatud ettevalmistus kõrgkoolis edasiõppimiseks. Aastate jooksul oleme rakendanud ka ingliskeelse IB-õppekava algastme ja keskastme õppeprogrammi põhikooli, mis ärgitab ka nooremaid õpilasi olema uudishimulikud, uurivad, hoolivad, tasakaalukad neid ümbritseva maailma suhtes.

IB-programm on rahvusvaheliselt tunnustatud ja standardiseeritud õppekavad, mida pakuvad peaaegu 5000 kooli 156 riigis ja mis võimaldab vajaduse korral jätkata sujuvalt oma õpinguid igas maailmanurgas. IB-õpe erineb kõigis õppeastmetes tavapärasest Eesti õppekavast nii sisu kui ka ülesehituse poolest.

Praegu on Eestis neli kooli, kus on võimalik õppida IB-õppekava alusel. Neist kahes, Tallinna Inglise Kolledžis ja Miina Härma Gümnaasiumis, on õppimine kõigis õppeprogrammides tasuta.

Tallinna Inglise Kolledžil on kõige pikaajalisemad kogemused IB-programmi rakendamisel ning Inglise Kolledž on ka vanim inglise keele ja kultuuri süvaõppega kool Eestis. Kogu IB-programmi õpe toimub inglise keeles ja loomulikult hõlmab õppetöö ka inglise keele süvaõpet ning angloameerika kultuuri- ja komberuumiga tutvumist. Kindlasti võib tekkida küsimus, kas praegusel ajal, mil paljud tänapäevad noored oskavad juba suhelda inglise keeles, tasub üldse inglise keelt eraldi süvendatult õppida. Kuid selle peale vastaksin mina, et muidugi tasub. Enimräägitud keel maailmas on halvasti räägitud inglise keel – korrektset grammatikat ja hääldust oskavad vähesed.

Koolidirektori positsioonilt vaadates jääb mulle arusaamatuks, miks Eesti haridus ei ole juba praegu EASi müügiartikkel. Eesti haridussüsteem on suuteline koolitama väga pädevaid ja intelligentseid noori – PISA uuringute tulemuste poolest oleme tipus ning rahvusvahelistel olümpiaadidelt tulevad Eesti õpilased koju medalitega. Oma koolis puutun kokku välismaalt Eestisse kolinud lastevanematega, kellest paljudel on kolides olnud valida mitme riigi vahel ning otsustavaks teguriks Eesti kasuks valikul on saanud meie hariduse kvaliteet.

Teaduses, loometegevuses, spordis ega ka tööjõuturul ei ole Eestil oma väiksuse tõttu võimalik hiilata inimeste arvuga, kuid meil on võimalik nii mõndagi saavutada inimeste initsiatiivi, töövõime ja andekusega. Ka üks tahtejõuline ja andekas indiviid võib maailma muuta.

Lõpetuseks tahan meelde tuletada ka hariduse tähtsust riigi arengu koha pealt. Seos kvaliteetse hariduse ja majandusliku heaolu vahel on väga tugev. Haridusse võib julgelt ja tulebki investeerida, sest riigi jaoks ei ole elutähtsamat ressurssi kui selle kasvav põlvkond.

Eelnevast lähtuvalt võiks sihiks olla, et meil õnnestuks IB-õppe kandepinda laiendada ka tavakoolidesse. Vastuvõtt IB-õppesse ei saa toimuda ainult rahakoti alusel, vaid õpilaste potentsiaali ja vajadust hinnates. Edukamad haridusmudelid, nagu näiteks meie põhjanaaber Soome, on just valinud selle tee.

Tagasi üles