/nginx/o/2018/02/02/7536611t1hed0e.jpg)
Kuidas saame päästa Maria identiteedikriisist ning suunata ta arusaamisele, et riigile saab lojaalne kodanik olla ka ilma rahvuslikku identiteeti kaotamata, kirjutab Tallinna Asunduse lasteaia direktor ja Tallinna linnavolikogu liige (SDE) vastukajaks Maria Jufereva arvamusloole «Vabandust, proua Pentus-Rosimannus» (arvamus.postimees.ee, 29.01).
Lasnamäe linnaosavanem Maria Jufereva võttis Postimehes emotsionaalselt sõna «keskmise venelase» kaitseks.
Kes aga on see keskmine venelane, kas ta eksisteerib päriselt või on poliit-tehniline väljamõeldis ja kasulik tegelane keskerakonnale Tallinnas võimu hoidmiseks? Või kujutab Maria Jufereva hoopis ise seda keskmist venelast?
Artiklit lugedes tekkis mul kõigepealt inimlik soov «keskmist venelast» (loe: Mariat) aidata! Arvamusest õhkuv identiteedikriis ning taoline kaitsepositsiooni surutud inimese hoiak on murettekitav.
Mina sellist venelast, kellest Jufereva kõneleb, kohanud ei ole – minu paljude venelastest tuttavate seast ei leia kedagi, kes sellele kirjeldusele vastaks, kuigi töötan lasteaiajuhina Lasnamäel. Minu jaoks aga koorub sellest loost ehmatavalt välja Maria äng, paistab silma suur mure sotsiaalse identiteedi kaotamise pärast ning sellest tulenevalt enese sulgemine selgelt piiritletud gruppi, keda välismaailm justkui ei mõista.
«Me ei saa kunagi normaalseks eestlaseks, kes vihkab Putinit ja vastab õigesti küsimusele, kellele kuulub Krimm,» kirjutab Jufereva. Aga kuidas on normaalse Eestis elava venelasega? Missugused peaksid olema tema hoiakud Putinisse ja Krimmi, küsiksin linnaosavanemalt?
Hirmutav on, et riigikeele õppimist tajub Jufereva enda muutmisena eestlaseks, ründena identiteedi vastu. Eesti keele õppimine ei ole tema jaoks võimalus, vaid vägivaldne kõrvalt tulev sund.
Kui Maria Jufereva identifitseerib ennast sellise «keskmise venelasena», keda ilmselt üldse ei eksisteeri (mujal kui ajalehe Stolitsa veergudel), siis tekib küsimus, kas ta on ikka õige juht linnaosale, kus elab suurim ja noorem osa vene kogukonnast. Linnaosa vanem peaks ju kogukondi ühendama, mitte reformierakonna poliitpropagandaga kaasa minnes rahvuslikku lõhet veelgi suurendama!
Arusaadavalt on artikli tegelik eesmärk õigustada linna rahastatavat Keskerakonna propagandamasinat. On kõigile teada, et Tallinna meediasüsteem ühes PBKga on ühe partei poliitreklaami teenistuses, sellest ei ole mõtet isegi rohkem kõnelda – see on vaja lihtsalt ära muuta.
Hirmutav on, et riigikeele õppimist tajub Jufereva enda muutmisena eestlaseks, ründena identiteedi vastu. Eesti keele õppimine ei ole tema jaoks võimalus, vaid vägivaldne kõrvalt tulev sund.
Pedagoogina olen kindlalt seisukohal, et eesti keele valdamine annab vene rahvusest noortele suure eelise ja parema stardipositsiooni. Vene peredest lastel peab olema võimalus saada alusharidus oma emakeeles ning paralleelselt väga hea eesti keele õppe võimalus.
Lapsed teadupärast suudavad omandada mitut keelt korraga. Eesti keele õpe vene lasteaedades ei ole praegu piisaval tasemel, alustades sellest, et suur puudus on õpetajatest. Keele õppimiseks on vaja keelekeskkonda ning selles kontekstis ei peaks me rääkima vene või eesti lasteaiast vaid kohalikust lasteaiast, kus on võimalik alusharidust saada ka vene keeles.
Peamine teema aga on, kuidas saame päästa Maria identiteedikriisist ning suunata ta arusaamisele, et riigile saab lojaalne kodanik olla ka ilma rahvuslikku identiteeti kaotamata.