Haardeteguri väärtuse 0,25 puhul võib teepinnal esineda lund, teepind on enamasti libedustõrjematerjalidega töödeldud, kuid pind ei pruugi olla lume- ja jäävaba. Selline tee on talverehvidega autoga hästi sõidetav, kuid sõidutingimused ei ole suvistega võrreldavad.
Võib esineda nn lume- või lörtsilibedust, pidurdusmaa on pikem, möödasõidud on ohtlikumad. Haardetegur 0,25 tagatakse peamiselt tugiteedel, mille liiklussagedus on Eesti keskmisel tasemel. Haardeteguri väärtuse 0,30 puhul on sõidujäljed üldiselt lume- ja jäävabad. See haardetegur tagatakse suurtel riigiteedel.
Libeduse tekkimisel võib kõikide mainitud haardetegurite saavutamine võtta aega nn hooldustsükli pikkuse aja ja igal ajahetkel nimetatud väärtusi ei tagata.
Seega on tee libeduse määramisel kolm taset, mida riigiteedel kasutatakse ja mida sõitjad arvesse peaksid võtma. Kõige väiksematel ehk enamikul teedel tagatakse haardetegur 0,20. Keskmise liiklusega teedel haardetegur 0,25 ning riigi peamistel teedel haardetegur 0,30. Eeltoodut peaksid liiklejad sõitude tegemisel arvesse võtma. Näiteks juhid, kes teevad oma sõite väiksematel teedel, ei saagi võrrelda sõiduolusid suuremate teedega, kuna nõuded on erinevad.
Mida tuleks teha enne sõidu alustamist?
Kuulata ilmaprognoose, võimalikke maanteeameti ja politsei hoiatusi ning nendest lähtuvalt planeerida sõit. Kui soovitatakse liiklusse mitte minna, siis võimaluse korral lükata sõit edasi. Kui prognoositakse sõiduolude halvenemist, varuda rohkem aega sihtkohta jõudmiseks.
Jälgida tuleks libedust ennustavaid ilmamärke, näiteks järsud temperatuurimuutused, ilma selginemine või vastupidi, pilvede teke, vihm nullilähedaste temperatuuride juures jmt. Esimeseks hoiatuseks võib olla libe kodutrepp uksest välja astudes või auto esiklaasile ladestunud paks jää, eriti kui kulub palju aega selle sulatamiseks või maha kraapimiseks.
Talvise sõidu ajal tuleb aga alati arvestada, et tee võib olla ootamatult libe, ja valida vastav sõidustiil!