Keskkonnaamet arvestab Tõhela-Ermistu looduskaitseala moodustamisel huvigruppide ja maaomanike põhjendatud vastuväidetega võimaluste piires ning kaalub võimalikke kompromisse, kirjutatakse riigiasutuse vastuses Postimehes ilmunud lugeja kirjale «Mätaselt Ratasele» (PM 17.11).
Margus Mätas kirjutas arvamusartiklis, et Tõhela-Ermistu looduskaitseala on hakatud moodustama hoolimata kohalike elanike vastuseisust ning keskkonnaametil on kaitsealal võimalik keelata ükskõik milline tegevus. Keskkonnaamet kinnitab, et kõigil huvilistel on võimalik esitada arvamusi nii kaitseala moodustamise kui ka kaitsekorraga seatavate piirangute kohta.
Moodustatav Tõhela-Ermistu looduskaitseala on hinnatud vaba aja veetmise paik ja seetõttu korraldas keskkonnaamet 2017. aasta detsembris koosoleku turismiettevõtjate, kohaliku külaseltsi ja omavalitsuste esindajatega, et arutada loodava kaitseala laiema kasutusega seotud küsimusi juba enne kaitseala moodustamise eelnõu avalikustamist.
Koosolekul osalejatele selgitati kaitseala moodustamise eesmärke ja alal esinevaid loodusväärtusi. Kaitseala olulisemateks väärtusteks on haruldased ja ohustatud liigid ning nende elupaigad, näiteks kaljukotkas, merikotkas, kassikakk, nõtke näkirohi, järved ja sood ning neid ümbritsevad metsad. Samuti tutvustati võimalikke eesootavaid muutusi võrreldes hetkel kehtiva kaitsekorraga ning edasist menetluskäiku. Seega on maaomaniku väide, et ametnikud ei tunne ala loodusväärtusi ja neil puudub tegevusplaan, otseselt pahatahtlik ja vale.
Tõhela-Ermistu kaitseala avalikustamise periood, kuhu kaasatakse ka kõik maaomanikud, on alles ees ootamas: 22. jaanuarist 26. veebruarini 2018 on kõigil huvilistel võimalik esitada ettepanekuid ja vastuväiteid kaitseala eelnõule. Seejärel korraldame 22. märtsil avaliku koosoleku. Avalikustamisest teavitatakse maaomanikke kirjalikult.
Keskkonnaameti kaitse planeerimise juhtivspetsialisti Nele Saluveeri sõnul sai selgitatud ka arvamuskirja autorile, et avalik väljapanek on alles ees ootamas ning sel perioodil on tal võimalik omapoolseid ettepanekuid ja vastuväiteid meile esitada. «Küsisime härra Mätaselt korduvalt, milliseid tegevusi plaanitav kaitsekord tema maaüksusel piirab, kuid kahjuks ei saanud me ühtki konkreetset vastust peale selle, et omanik on kaitseala vastu. Kõiki meile laekunud ettepanekuid kaalutakse ning neile vastatakse,» sõnab Saluveer.
Arvamusartiklis väidab Mätas, et keskkonnaametil on kaitseala loomisel õigus keelata ükskõik milline tegevus, arvestamata maaomaniku huvidega. Ka see väide on väär. Keskkonnaamet arvestab huvigruppide ja maaomanike põhjendatud vastuväidetega võimaluste piires ning kaalub võimalikke kompromisse.
Kaitseala on plaanis moodustada, kuna kehtiv hoiuala kaitsekord ei ole selle ala loodusväärtuste kaitseks piisav. Näiteks ei ole võimalik hoiualal seada piiranguid jahile, kuid kaitsealuste lindude häirimise vältimiseks on see vajalik. Samuti võimaldab kaitseala loomine kaitsta metsa- ja sooelupaiku tervikuna.