Andres Reimer: hädine maanteeamet

Andres Reimer. Foto: Postimees

Kui peale tuleb hoog rajada teedele kulukaid, kuid liiklusohutuse seisukohalt küsitavaid saarekesi ja ridasid kummipostikestest, sammub maanteeamet esirinnas, tukk tuules lehvimas. Kui aga sama amet peab korraldama teemaksu kogumist, siis kostab sealt nii hädist juttu, et lausa hale hakkab.

Riik kehtestas sellest aastast alates enam kui 3,5-tonnistele veokitele teekasutusmaksu ja pani kogumise eest vastutama maanteeameti. Ameti peadirektori asetäitja Tarmo Mõttus nurises, et ei saa maksu laekumisega rahul olla. Ta ei suutnud isegi seda öelda, mitmele veokile teeluba anti. Autovedajate assotsiatsiooni juht Einar Vallbaum aga kirjeldas olukorda, kus osa autoettevõtjaid maksab ausalt maksu, teised aga nihverdavad kõrvale.

Mõttuse jutt tundub eriti mõttetu olukorras, kus riik on juba Eesti maanteedel edukalt juurutanud kiiruseületajatelt elektroonilise maksukogumise süsteemi. Tänu kiiruskaameratele olen mõne aasta jooksul lausa kolmel korral riigikassat väikeste summadega turgutanud. Üks kilomeeter lubatust rohkem maksab kolm eurot. Viimati maksin Kosele hooletu sissesõitmise eest 12 eurot.

Kusjuures kiiruse ületamise tasu korjatakse nii, et autojuht ei pea ennast eelnevalt kusagil registreerima, avaldust kirjutama, koostama maksustavate sõidukite nimekirja. Teade lausa potsatab postkasti koos juurde lisatud vaidlustamise vormiga – ole ainult mees ja maksa.

Samal ajal töötab Eesti teedel väga edukas kommertslik rahakogumise süsteem – Uber ja Taxify. Jääb arusaamatuks, miks pole maanteeamet teinud maanteemaksu kogumiseks sõidujagajatele sarnast äppi, kuhu saaks sisestada nii sõiduki andmed, valida makseviisi, registreerida sõiduki teekonda. Sellise äpi allalaadimine võtab aega kümmekond sekundit, kasutajaks registreerimine paar minutit. Välismaa rekajuht saaks maksu tasumisega raskusteta hakkama esimeses piiriäärses peatuskohas.

Tänu kaameratele saatis politseiamet eelmisel aastal kiiruseületajatele 118 766 trahviteadet ning selle tulemusena laekus rahandusministeeriumi arvele ligi 2,4 miljonit eurot.

Riik seadis eesmärgiks korjata teekasutustasu aastas 17 miljonit eurot. Tegemist on seitse korda suurema summaga, kui kasseeritakse maanteeameti paigaldatud ligi poolesaja kiiruskaameraga. Talupoja loogika ütleb, et nii suure tulu nimel tasuks investeerida.

Loomulikult võib maanteeametnike loiu virina taga aimata üpris arukat mõtteviisi. Kuna praegune koalitsioon on oma jaburate maksureformidega väga paljudel valijatel kopsu üle maksa ajanud, siis võibolla seisab Toompeal peagi ees suurpuhastus.

Seetõttu ei kiirusta arukas ametnik tegutsema, sest kui peaks muutuma maksupoliitika, siis järgmine koalitsioon võib asuda liiga agarat ametnikku asjatute kulutuste pärast lintšima.