Jonatan Kalmus: pingutused matemaatikas tasuvad kuhjaga ära

Matemaatikatehe. Foto: SCANPIX

Kuigi matemaatika riigieksamitunnistus pole võib-olla päris nii universaalne kui raha, siis erinevalt raha väärtusest, mis inflatsiooni tõttu aina väheneb, matemaatika tähtsus tänapäeva tehnoloogiakeskses ühiskonnas aina kasvab, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli integreeritud tehnoloogiate õppekava esmakursuslane Jonatan Kalmus.

Abiturientidel tuleb 20. jaanuaril otsustada, kas sooritada kitsa või laia matemaatika riigieksam.

Peamiselt puudutab see 10. klassis laia matemaatika õppekava valinud õpilasi, kes saavad soovi korral laiemate teadmistega sooritada ka kitsa matemaatika eksami, mis on lihtsam.

Laia matemaatika kursuse ja eksami läbimine nõuab küll rohkem pingutust, kuid seejuures tasub kindlasti arvesse võtta laia matemaatika eeliseid nii 12. klassis eksamit valides kui ka 10. klassis kursuse osas otsust langetades.

Laia matemaatika eelistest

Ülikooli õppima pääsemiseks on paljudel erialadel vajalik matemaatikaeksami edukas sooritamine.

Mõnel erialal on küll matemaatikaeksami tulemus võimalik asendada muu testiga, mis on sooritatud vastava erialaga seotud valdkonnas, kuid matemaatika riigieksamitulemus on universaalselt aktsepteeritud.

Seejuures on selgelt eelistatud laia matemaatika eksam – paljudele erialadele tehnika- ja teiste reaalteaduste valdkonnas kitsa matemaatika eksami tulemusega õppima asuda ei saa. Ning erialadel, kus nõutakse vaid kitsa matemaatika eksami sooritamist, lisatakse näiteks tehnikaülikoolis laia matemaatika eksami sooritanud õpilase eksamitulemusele 16 punkti, mis kompenseerib eksamite raskusastmete erinevust. Isegi maksimumpunktidele (100) sooritatud kitsa matemaatika eksam ei võimalda õppima asumist paljudel tehnika- ja teistel reaalteaduslikel erialadel.

Samas ei välista lai matemaatika ühtegi võimalust ning paljudele erialadele pääsemiseks piisab juba sellest, kui saada laia matemaatika riigieksamil üle 50 punkti.

On selge, et laia matemaatika õppimine ja riigieksami tegemine tagab edaspidi oluliselt rohkem võimalusi kui kitsa matemaatika valik.

Samas nõuab süvateadmiste omandamine rohkem aega ja energiat. Võib tekkida küsimus: on see seda kõike väärt?

Laia matemaatikat õppinutel võib kiirel ja stressirohkel riigieksamite perioodil tunduda laia matemaatika eksam asjatu koormusena ning võib tekkida kiusatus valida kergem tee ja teha kitsa matemaatika eksam. Eriti siis, kui pole parasjagu plaanis edasi õppida tehnika- või teistel reaalteaduslikel erialadel. Soovitan kiusatusele mitte järele anda.

Laia matemaatika eksamitulemus ja selleks valmistumisel omandatud teadmised annavad tänapäeva ühiskonnas väga tugeva eelise. Ka erialaeelistus võib ülikooli jooksul muutuda ning kitsas matemaatika jätab siis oluliselt vähem valikuvõimalusi.

Süvendatud teadmised matemaatikas tulevad üldjuhul kasuks ka siis, kui need otseselt kohustuslikud pole.

Õpin Tallinna Tehnikaülikoolis integreeritud tehnoloogiate erialal, mis hõlmab eri tehnikavaldkondi ega nõua nii palju matemaatikat kui mõni teooriale orienteeritud eriala.

Gümnaasiumis õppisin koolitunnis ja olümpiaadidel oluliselt rohkem matemaatikat (ja füüsikat), kui minu erialal õpingute alustamiseks nõutakse.

Tänu lisateadmistele on mul praegu paljudes ainetes oluliselt lihtsam, mis on kergendanud ülikoolieluga kohanemist ning jätnud praeguste õpingute kõrvalt rohkem vaba aega. Seda lisaaega saan kasutada näiteks hobidega tegelemiseks ning kohustusliku õppekava väliselt teadmiste täiendamiseks mulle olulistes valdkondades.

Ülikoolis on tasuta õpe võimalik vaid piiratud ajaperioodil ning eelteadmised võimaldavad mul seda maksimaalselt ära kasutada ja end tulevaseks karjääriks võimalikult hästi ette valmistada.

Matemaatikat läheb vaja igal pool

Tänapäeva tööturg on varasemaga võrreldes palju muutlikum – terve elu samas ametis töötamine on muutunud üha haruldasemaks ning suunamuutused karjääris on üha sagedasemad.

Elades ajas, kus paljud töökohad kaovad kas automatiseerimise tõttu või viiakse üle odavamate tööjõukuludega piirkonda, on lihtne tunda end karjääri osas ebakindlana. Sellises keskkonnas tulevad võimalikult laialdased teadmised, eriti matemaatikas, ainult kasuks.

Kulutanud arvestatava aja matemaatikateadmiste omandamisele, on mul seetõttu suurem kindlus, kuna tean, et saan hakkama väga erinevates valdkondades, sealhulgas ka nendes, mis nõuavad suurepäraseid matemaatikateadmisi. See annab tulevikus rohkem võimalusi leida meelepärane töökoht ning tegeleda tööalaselt sellega, mis mulle parasjagu huvi ja sobivat väljakutset pakub.

Kui tehnika- ja teistel reaalteaduslikel erialadel on matemaatika asendamatu, siis kasuks tuleb see ka teistel elualadel.

Matemaatikaoskust on vaja peaaegu igal pool, eriti näiteks majandusvaldkonnas.

Matemaatikat õppides omandatakse loomulikult spetsiifilised oskused, nagu võrrandite lahendamine ja statistika mõistmine. Kuid lisaks sellele arendab matemaatika õppimine ka loogikat, analüüsivõimet ning oskust jagada pealtnäha keeruline probleem osadeks, mida on juba oluliselt lihtsam lahendada. Need oskused on ka igapäevaelus rakendatavad ning annavad nende valdajale selge eelise edukaks toimetulekuks tänapäeva ühiskonnas.

Ka hommikul õigeks ajaks tööle jõudmine, söögi valmistamine ja puhkusreisi planeerimine on ülesanded, mis tuleb jagada endale jõukohasteks sammudeks, et saavutada soovitud tulemus. Igapäevaelu koosnebki ülesannete lahendamisest ning matemaatikas omandatud süsteemne lähenemine aitab selles edukalt toime tulla.

Seega on lisateadmised matemaatikas igal juhul kasulikud ning alati on lihtsam hakkama saada juba varasemalt omandatud rohkemate teadmistega, kui hiljem järele õppida. Seetõttu tasub matemaatikat süvendatult õppida juba gümnaasiumi ajal, valides laia matemaatika.

Loomulikult on võimalik matemaatilisi teadmisi omandada ka hiljem, kuid oluliselt lihtsam on seda teha noore õpilasena koolis õpetaja juhendamisel, kui pole veel muid suuri kohustusi, nagu näiteks töölkäimine.

Pingutus on vaeva väärt

Iga eksamitulemuse või lõputunnistuse puhul võib tunduda, et tuleb asjata palju vaeva näha lihtsalt ühe dokumendi pärast, olgu see paberkujul või elektrooniline. Samas tuleb ka raha teenimiseks tööd teha ning ka see on pealtnäha kas paberkujul rahatäht või elektroonilisel kujul number pangakontol.

On selge, et rahale ei anna väärtust mitte paber ega number ise, vaid kollektiivne usk, et see esindab mingit majanduslikku väärtust, mis muudab raha universaalselt kasutatavaks.

Sarnaselt tuleneb matemaatika riigieksami tulemuse väärtus sellest, mida see esindab. Saab ju öelda, et selle omanik on suutnud tänu distsipliinile, järjepidevusele ja andekusele omandada matemaatika keerulise, aga samas asendamatu süsteemi, mis on üheselt kasutatav ning arusaadav kõikjal maailmas. Need omadused on tänapäeva ühiskonnas üha rohkem hinnas.

Kuigi matemaatika riigieksamitunnistus pole võib-olla päris nii universaalne kui raha, siis erinevalt raha väärtusest, mis inflatsiooni tõttu aina väheneb, matemaatika tähtsus tänapäeva tehnoloogiakeskses ühiskonnas aina kasvab.

Eelnevat arvesse võttes olen veendunud, et laia matemaatika õppimisega kaasnev lisapingutus on seda vaeva kindlasti väärt, sest annavad edaspidi selge eelise ning rohkem valikuid.

Seega soovitan kõigil laia matemaatikat õppinud gümnasistidel, kes on juba niikuinii rohkem aega matemaatikateadmiste omandamisse panustanud kui kitsa matemaatika valinud õpilased, otsustada laia matemaatika riigieksami kasuks.