/nginx/o/2018/01/25/7513829t1h24a9.jpg)
Lõppev aasta oli meie jaoks erakordne, kuna esmakordselt ajaloos juhtis Eesti hariduse, noorte ja teaduse valdkonnas kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide ühisarvamuse kujundamist. Saime hästi hakkama, kirjutab haridus- ja teadusminister Mailis Reps (Keskerakond).
Eesistumine tähendas erineval tasemel kümnete ja kümnete koosolekute ning kohtumiste sisulist ja korralduslikku ettevalmistamist ning juhtimist Brüsselis, Tallinnas ja Tartus. Meie tööd on tunnustanud nii kolleegid teistest liikmesriikidest kui Euroopa Komisjon. Nii mõnegi teema puhul ei peetud esmalt võimalikuks meie seatud eesmärkide saavutamist.
Ometigi näiteks Europassi läbirääkimistel suutsime koondada liikmesriikide positsioonid kompromissiks. See lubab Euroopa Komisjonil hakata välja töötama ühtset veebiväravat, mis lisaks paljudele teenustele koondab tööpakkumisi ja kandideerimise dokumente ja lihtsustab Euroopas õppimist ja töö leidmist.
Eesti e-edu tugineb teadusele ja innovatsioonile, mistõttu on ka loogiline, et võtsime eesistumise ajal suunaks teaduse rahastamise ja selle mõju suurendamise. Konsulteerisime enam kui 1000 inimesega 42 riigist, loomaks ühist positsiooni koos konkreetsete ülesannetega teadlastele, riikide valitsustele, Euroopa Komisjonile ja ettevõtetele. Teaduse ühiskondlik mõju sõltub paljuski sellest, kui targalt uuringuid tellitakse ja nende tulemusi rakendatakse. Täna tuntakse seda palju tsiteeritud kokkulepet kui Tallinna üleskutset või Tallinn Call for Action’it , millele teaduse rahastamise aruteludes ka kolleegid teistest liikmesriikidest on sageli viidanud. Euroopas on see kahtlemata tunnustus, mille poole tasus püüelda.
Õiglasem süsteem
Lisaks teaduse mõju suurendamisele ühiskonnas võtsime oma südameasjaks ka Euroopa teaduse rahastamissüsteemi lihtsustamise ja õiglasemaks muutmise. Kopsakate teadusgrantide saamine eeldas seni kokkuleppeid väga mitmete osapooltega ning oli paljude riikide teadlaste ja ettevõtete jaoks ülimalt keerukas.
Seda teemat arutasime Tallinnas teadusministritega ning leidsime, et süsteem peab muutuma õiglasemaks. Teaduse rahastamise parandamiseks tulevikus juhtisime teaduserahastamise programmi Horisont 2020 tulemuste vahehindamist. Koos sellega said kirja ka põhimõtted järgmise raamprogrammi edaspidiseks kujundamiseks ja teadusraha jagamiseks Euroopa Liidus.
Eesti eesistumise läbivaks teemaks oli digi. Nii oli see ka noorte valdkonnas üheks keskseks teemaks. Omalt poolt pakkusime välja nutika noorsootöö kontseptsiooni ja selle võimaliku rakenduse praktilisel tasandil. Nimelt saime esmakordselt Euroopa Liidu nõukogult loa kaasata ministrite poliitilisse arutellu noori Twitteri vahendusel – siiani polnud seda keegi teinud. Ühtekokku tehti 700 säutsu, milles noorsootöö sisu üle elavalt arutati.
Nutikat noorsootööd iseloomustab kaasaegsete digitaalsete vahendite kasutamine ja huvipakkuva sisu loomine –noorteni jõudmiseks ja nende kõnetamiseks peame kasutama neid kanaleid, mida noored ise kasutavad. Euroopa kolleegidele tutvustasime seda liitreaalsusprillide abil. Viimaste abil saab näiteks tutvustada erinevaid ameteid, sest pole ju mõeldav, et sajad noored saaksid igapäevaselt kiirabiõe töövarjuks käia. Liitreaalsuse abil saab sellest tööst aga üsna hea pildi.
Robotid ja nutitelefonid koolis
Hariduse valdkonnas rääkisime õppimise kaasajastamisest nii üld-, kutse- kui ka kõrghariduses. Saime Euroopa ministritele näidata, kuidas meie koolid kasutavad roboteid ja nutitelefone õppetöös, samal ajal kui mõnelt poolt Euroopast on on tulnud teateid viimaste keelustamise kohta koolides. Ent haridusuuendus ei ole ainult digi kasutamine, see on ka palju muud.
See on eelkõige uue mõtteviisi tekkimine, mis aitab haridussüsteemil muutuvas maailmas õppijate ja tööturu vajadusi paremini kooskõlla viia ning vajalikku arengut esile kutsuda. See tähendab koolide arendamist ja õppimise täiustamist andmaks noortele hea stardipositsioon. Praegused koolilapsed töötavad tulevikus ametites, mida praegu veel olemaski pole.
Tänane haridus peab tagama neile oskused, millega tuleviku ühiskonnas edukalt hakkama saada. Hea meel oli paljude inspireerivate kohtumiste üle nii Eestis kui väljaspool, kus tuli sageli selgitada, kuidas oleme jõudnud selleni, et meie õpilaste oskused ja teadmised on PISA järgi parimad Euroopas.
Võime rahul olla
Eesistumise ajal tegime ringi peale kõigile haridustasemetele. Nii jõudsime nõukogu soovituste vastuvõtmiseni lõpetanute käekäigu jälgimise kohta ning järeldusteni uue EL kõrghariduse tegevuskava kohta, kus käsitletakse õppejõudude staatuse küsimust ning teadlaskarjääri teadliku valiku toetamist. Üldhariduses jõudsime nõukogu järeldusteni koolide arendamise ja õpetamise täiustamise kohta Euroopa Liidus, mis oli ka kõiki haridustasemeid läbiv teema.
Eesistumine hariduse, teaduse ja noorte valdkonnas polnud pelgalt rahvusvaheliselt austava ülesande täitmine või ametnike tippsündmus. Eesti haridusega on põhjust rahul olla, sest nii PISA tulemused, meie robootika ja digiõppe näited kui ka kutsekoolide ja teadusasutuste külastused aitasid seda lugu veenvalt jutustada.
Julgen öelda, et paljud meil proovitud ja kasutusel olevad lahendused on Euroopa kolleegidele unistuseks.