Vahur Kollomi vastus Taavi Minnikule: Vabaerakond seisab kogukondade Eesti eest

Vahur Kollom Foto: Kristel Vask

Vabaerakonna Tartu piirkonna juht Vahur Kollom vastab Postimehe arvamustoimetaja Taavi Minniku küsimusele, milles seisneb Vabaerakonna agenda täpsemalt.

Vabaerakonna tulemisest saadik on meedia ja konkurendid välja andnud ühe kauamängiva plaadi nimega «Märgistamine» ning leierdanud seda päevast päeva. Kusjuures see kauamängiv plaat on tegelikult täiesti sisutu, lihtsameelne ega sisalda endas mingit olulist sõnumit. Konkurendid pole isegi vaevunud lugema meie programmi ja sõnumeid. Tähelepanuta on jäänud erakonna aktiivne tegevus riigikogus. Vähe on aga jutuks olnud Vabaerakonna sisukast albumist nimega «Agenda», mis väljastati juba aastal 2015.

«Agenda» albumi esimene lugu kannab pealkirja «Alt-üles riigikorraldus». Erakonnale on oluline, et kõik otsused tehtaks isikule võimalikult lähedal, kogukonna tasandil –  subsidiaarsuse põhimõte. Meie arusaamas ei ole kohalik võim riigivõimu käsutäitja, vaid lähtub eelkõige kohalike inimeste huvidest. Kohalikku poliitikat aetakse kohapeal. Lisaks: loo refräänis kõlab lause, et täisväärtusliku kodanikuühiskonna jaoks on oluline kõigi kogukondade kaasamine ja arvamus.

Teine lugu, «Läbipaistev Eesti», viib mõtted avatud asjaajamisele. Esimesed salmid käsitlevad salatsemist ja läbipaistmatust nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Selgitame, et selline käitumisviis soodustab korruptsiooni ja võimu rahvast võõrandumist. Meenutame põgusalt Jääkeldri-teemat, räägime veel kaasamisest ning loo lõpus pakume avatust suurendavaid lahendusi.

Kuidas peaks olema ühiskonnas toimuvad protsessid reguleeritud, et inimene saaks ise ilma suurema vaevata hakkama? Vastuse annab albumi kolmas lugu «Ise hakkamasaav kodanik». Vähene bürokraatia, õhem riik, ettevõtlikkust soodustavad tingimused ning paindlikud töö- ja ettevõtlusvormid garanteerivad inimestele võimaluse hästi töötada ning olla ise edukas tööjõuturul või iseendale tööandjana ehk ettevõtjana.

Järgmine lugu on aga igati loogiline järg kolmandale ning kannab pealkirja «Ettevõtja». Vabaerakonna eesmärk on suunata maksustamise koormus sisendmaksudelt (tööjõumaksud, aktsiisid, ressursimaksud) tulemuse/tulemi (tulumaks, käibemaks, varamaksud) maksustamisele. Bürokraatia ja üle reguleerimine käivad sellest loost kahjuks negatiivse alatoonina läbi, et juhtida tähelepanu vajalikele muutustele. Kindlasti on see lugu kordades värskem ja innovaatilisem kui 2005. aastast pärit endise peaministripartei samanimeline retrolugu. Aga tänu meile on ka seal märgata olulist elavnemist ettevõtluse teemadel.

Tõenäoliselt on «Poliitiline konkurents» üks enim mängitud lugu Vabaerakonna «Agenda» albumilt. Väga teravalt on seal käsitletud erakondade moodustamist, rahastamist, valimiskünnist, inimeste ebavõrdseid võimalusi osutuda valituks esinduskogudesse. Ka avatud nimekirjad ja valimisringkonnad. «Poliitilise konkurentsi» avamine on ülimalt tähtis. Paljudele tundub, et kõik on ju hästi, kuid tuletan meelde, et demokraatia ei ole midagi sellist, mille kohta saab öelda, et ta on nüüd valmis. Vabaerakonna lahendused on välja toodud ühes sügavamas teoses, mis kannab pealkirja «Riigitagastuskava ehk Vabaerakonna ettepanekud demokraatia edendamiseks».

Kõiki albumil olevaid lugusid ei peagi kirjeldama, kuid oluline on ära märkida nimilugu – «Agenda». Seal on selgelt välja öeldud, et me seisame kogukondade ja läbipaistvama Eesti eest, kus kõikidel on hea elada. Me ei soosi rikkaid ja ilusaid nagu reformierakondlased, ei solva teise nahavärviga inimesi nagu Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ega suru läbi üllaid, kuid ebamõistlikke ning ühiskonda lõhestavaid lahendusi nagu sotsid. Vabaerakond on arukatele lahendustele orienteeritud erakond, kes seisab ise hakkamasaavate kogukondade-Eesti eest.