Riina Solman.

FOTO: Erakogu

Opositsioon Tallinnas ei saa kunagi töötama nii, et Kristen Michal jagab kohti ja annab valikuid ainult enda äranägemise järgi. Kibestumise ja pettumuse väljendamise asemel võiks üles näidata hoopis konstruktiivsust, kirjutab Tallinna linnavolikogu Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni juht Riina Solman vastulauses Kristen Michali arvamusloole.

Praegu ei ole enam aeg kibestumise ja pettumuse väljendamiseks ega Tallinna opositsioonierakondade omavaheliseks vastandamiseks. Valimistulemused on selgunud, lõputult ei saa vihata ja jonnida, aeg on teha konstruktiivset koostööd. Seda ei tehta jõupositsioonilt, ühtse opositsiooni koostöö ei sõltu saadud mandaatide arvust, vaid poliitilisest kultuurist, kes seda korraldavad.

Rääkides veel kord Tallinna ühinenud opositsioonist, tuleb alustada sellest, et seda ei olnud möödunud neljapäevaseks istungiks isegi olemas. Toompeal kohtusid linnapeakandidaadid, millest teisel kohtumisel Raivo Aeg ei osalenud, ta sai ettepanekud Kristen Michalilt telefoni teel, millele omakorda lubas vastata ja vastaski pärast läbirääkimisi oma fraktsiooniga – IRL otsustas toetada Helve Särgava kandidatuuri ja sotside eelnõu kodukorra demokraatlikumaks muutmiseks. Otsustasime enda kandidaadi esitamise kasuks vahetult enne istungit kohapeal sündinud arutelu tulemusel. Kõik, kes räägivad muud, valetavad. Vandenõuteooriate väljamõtlemine näitab küpsusastet.

Väide, et IRL on «ära ostetud»,. on pahatahtlik ega vasta tõele. IRL on oma aseesimehe kandidaadi Tallinna opositsioonierakonnana esitanud pea alati. Teie valederahe lendas meediasse kohe, kui IRL ütles, et ei toeta Reformierakonna kandidaati ja käib välja oma. Ainsaks põhjuseks on IRLi kandidaadi valituks osutumine ja teie kandidaadi põrumine. Aeg on nüüd rahuneda.

Ülle Rajasalule lubatud ja enda väljamõeldud sõnapaarist – «sotsiaalsest ametikohast» – jäite sedapuhku ilma, äkki teinekord läheb paremini. Rajasalu kandidatuur eeldanuks samuti Keskerakonna toetust, ja kui ta osutunuks valituks, siis teie loogika oleks ära ostetud Reformierakond?

Opositsiooni tugevus sõltub edaspidi siiski koostööst. Esimene istung näitas, et ka ilma IRLita ei olnud opositsioon ühtne – kohalolnutest jättis kolm-neli inimest andmata toetuse Rajasalu kandidatuurile (lisaks puudujatele) ja Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ei allkirjastanud Särgava ülesseadmist. Arvata on, et Rajasalu puuduolevad hääled läksid ka Toivo Tootsenile, sest IRL ei toetanud Tootsenit. Mis mänge EKRE, sotside või Reformierakonna enda liikmed pimeda hääletuse ajal mängisid, me ei tea.

Aeg on tunnistada, et kodutöö oli Reformierakonnal tehtud viletsalt, see oli korraldatud ainult linnapeakandidaatide tasandil ja seda ei maksa segi ajada ühtse opositsiooni moodustamisega. Opositsioon tuleb kokku oma huvide realiseerimiseks ja sellist koostööreeglit pole olemas, et ülejäänud peavad kuuletuma sellele, mida kolm linnapeakandidaati Toompealt ette panevad. Ei pea. Tallinna volikogu opositsioon ei saa kunagi töötama nii, et Michal jagab kohti ja annab valikuid ainult enda äranägemise kohaselt, see ei ole ühishuvi.

Kui tahaksite olla konstruktiivsed, siis teeksite ettepaneku, et linnavolikogu aseesimeeste valimiskord tuleb muuta sarnaseks riigikogu omaga. Seal toimib see suurepäraselt, ühelgi muul juhul see ei toimigi. Tallinnas ei saa aseesimeest ilma Keskerakonna toeta valida. Keskerakonna kehtestatud valimiskorrast algab kõik – ja algas ka tüli opositsioonis. Praegu kulub energia Keskerakonna ettemängitud konfliktile ja jõud on tegeliku koostöö tegemise ja Tallinna paremaks muutmise asemel suunatud kaklemisse.

Vene kaarti ikka ja jälle välja käies, sellega inimesi hirmutades, peletate eemale oma valijaid, mitte IRLi valijaid. Meie ju mäletame aega, kui Michal oli Edgar Savisaare linnavalitsuses Kesklinna linnaosa vanem.

See oli aeg, kui Tallinna linn sõlmis koostöölepingu Moskvaga. Inimesed ei pruugi mäletada, aga aitame meenutada: parteiline võimuleping sõlmiti Eesti Vabariigi pealinna ja Venemaa pealinna vahel, kui Reformierakond oli Tallinnas koalitsioonis koos Keskerakonnaga.

Idanaabriga hirmutamine ka pärast valimiskampaaniat kõlab kui kampaania jätk ja igapäevaste PR-jutupunktide taasesitamine.