Opositsiooni tugevus sõltub edaspidi siiski koostööst. Esimene istung näitas, et ka ilma IRLita ei olnud opositsioon ühtne – kohalolnutest jättis kolm-neli inimest andmata toetuse Rajasalu kandidatuurile (lisaks puudujatele) ja Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ei allkirjastanud Särgava ülesseadmist. Arvata on, et Rajasalu puuduolevad hääled läksid ka Toivo Tootsenile, sest IRL ei toetanud Tootsenit. Mis mänge EKRE, sotside või Reformierakonna enda liikmed pimeda hääletuse ajal mängisid, me ei tea.
Aeg on tunnistada, et kodutöö oli Reformierakonnal tehtud viletsalt, see oli korraldatud ainult linnapeakandidaatide tasandil ja seda ei maksa segi ajada ühtse opositsiooni moodustamisega. Opositsioon tuleb kokku oma huvide realiseerimiseks ja sellist koostööreeglit pole olemas, et ülejäänud peavad kuuletuma sellele, mida kolm linnapeakandidaati Toompealt ette panevad. Ei pea. Tallinna volikogu opositsioon ei saa kunagi töötama nii, et Michal jagab kohti ja annab valikuid ainult enda äranägemise kohaselt, see ei ole ühishuvi.
Kui tahaksite olla konstruktiivsed, siis teeksite ettepaneku, et linnavolikogu aseesimeeste valimiskord tuleb muuta sarnaseks riigikogu omaga. Seal toimib see suurepäraselt, ühelgi muul juhul see ei toimigi. Tallinnas ei saa aseesimeest ilma Keskerakonna toeta valida. Keskerakonna kehtestatud valimiskorrast algab kõik – ja algas ka tüli opositsioonis. Praegu kulub energia Keskerakonna ettemängitud konfliktile ja jõud on tegeliku koostöö tegemise ja Tallinna paremaks muutmise asemel suunatud kaklemisse.
Vene kaarti ikka ja jälle välja käies, sellega inimesi hirmutades, peletate eemale oma valijaid, mitte IRLi valijaid. Meie ju mäletame aega, kui Michal oli Edgar Savisaare linnavalitsuses Kesklinna linnaosa vanem.
See oli aeg, kui Tallinna linn sõlmis koostöölepingu Moskvaga. Inimesed ei pruugi mäletada, aga aitame meenutada: parteiline võimuleping sõlmiti Eesti Vabariigi pealinna ja Venemaa pealinna vahel, kui Reformierakond oli Tallinnas koalitsioonis koos Keskerakonnaga.
Idanaabriga hirmutamine ka pärast valimiskampaaniat kõlab kui kampaania jätk ja igapäevaste PR-jutupunktide taasesitamine.