Meelis Telliskivi: tööandja panus liiklusohutusse vähendab ettevõtte kulusid

Meelis Telliskivi Foto: Erakogu

Üle-eelmisel nädalal toimunud raskeveokite kontrolli käigus avastati rikkumisi või puudumisi jämedalt igal kolmandal juhil või veoautol. On vaja meelde tuletada, et head tööandjad näevad panustamist liiklusohutusse ja sõidukijuhi töötingimuste parandamisse mitte kuluna, vaid investeeringuna. See vähendab riski sattuda liiklusõnnetustesse ning tänu sellele ka ettevõtte kulusid ja muid ootamatuid rahalisi nõudeid, mainekahjust rääkimata, kirjutab maanteameti peadirektori asetäitja liiklusohutuse ja ühistranspordi alal Meelis Telliskivi.

Kuigi viiest liiklusõnnetusest neli juhtub Eestis sõiduautodega, on veokid ja bussid vaatamata nende väiksemale arvule suurema ohu allikaks.

Kõrgemad on ka kutseliste juhtide liiklusriskid, kuna nad sõidavad tavajuhtidest oluliselt rohkem ning vastutavad raskete masinate ohutuse või suure hulga reisijate elu ja tervise eest. Eelmisel aastal sai liikluses kannatada kaks korda rohkem veoki- ja bussijuhte kui varasematel aastatel keskmiselt. 21 protsenti rohkem busse ja veokeid sattus mullu liiklusõnnetusse, kus hukkus 16 ja sai viga 286 inimest.

Keskmiselt läbivad bussid igal aastal sõltumata vanusest sarnase läbisõidu, vaid kuni viie aasta vanustel bussidel koguneb kilomeetreid veerandi jagu rohkem. 90 protsenti liiklusõnnetustest juhtub bussidega asulates, kusjuures ühistranspordivahendite osalusel toimunud liiklusõnnetuste arv suurenes 2015. aastal 13 protsenti. Järjest kasvavaks probleemiks tundub olevat sõitjate kukkumine linnaliinibussides.

Kannatanutega liiklusõnnetuste ja neis vigastusi saanute arv veokite läbisõidu kohta on isegi väiksem kui sõiduautodel, kuid neis hukkunute suhtarv on siiski kaks korda suurem. Ühe liikluses osaleva veoki kohta toimub kaks korda rohkem kannatanutega liiklusõnnetusi kui sõiduautode puhul. Seega, kui veoki osalusel juhtub liiklusõnnetus, on see sageli väga raskete tagajärgedega.

Veoauto osalusel juhtunud jalakäijaõnnetustes hukkus 2015. aastal viis inimest 12st (42 protsenti). Sarnane on olukord ka sõidukite omavaheliste kokkupõrgetega – 2015. aastal hukkus veoautodega seotud liiklusõnnetustes 12 protsenti kõigist inimkannatanutest.

70 protsenti surmaga lõppenud liiklusõnnetustest osalesid raskeveokid

2014. aastal osalesid Euroopas umbes 70 protsenti surmaga lõppenud liiklusõnnetustes raskeveokid ja 15 protsenti bussid.

Sõidukijuhi väsimus, tähelepanematus ja kiirustamine on peamised raskeveokitega juhtunud õnnetuste tegurid, mis selliste liiklusõnnetusteni viivad. Aastas avastatakse 50 000 sõidumeetriku pettusekatset, mis näitab soovi töö- ja puhkeaja normidest mööda hiilida. See on vaid jäämäe veepealne osa, leidis Gerard Schipper Euro Controllist maanteeameti, politsei- ja piirivalveameti ning Tallinna Tehnikaülikooli korraldatud selleaastasel seminaril.

Hinnanguliselt on kümnest surmaga lõppenud tööõnnetusest Euroopas tervelt kuus juhtunud liikluses ning 40 protsenti liiklusõnnetustest juhtub töökohustuste täitmisel ja tööle või koju sõitmisel.

Ka tööõnnetuste arvult oli eelmine aasta kümnendi kõige hullem: Eestis oli 5081 tööõnnetust, neist 404 veonduse ja laonduse valdkonnas.

Nii nagu see valdkond on ettevõttete arvult Eestis viies, on sektor ka tööõnnetuste sageduselt viiendal kohal, kusjuures tööõnnetuste arv veonduses ja laonduses on viimase viie aastaga kasvanud üle 26 protsenti.

150 tööõnnetust veokijuhtidega aastas

Tööinspektsiooni asedirektori Meeli Miidla-Vanatalu andmetel juhtub aastas umbes 150 tööõnnetust veokijuhtidega, mis on Eestis ohtlikkuselt esikolmiku amet.

Veel rohkem sattuvad õnnetustesse vaid poemüüjad (umbes 200 korda aastas), professionaalsete sõidukijuhtidega samal tasemel on turvatöötajad ja puidutöötlejad.

Juba aastaid on maanteeamet koos politseinike ja tööinspektsiooniga kontrollinud teedel raskeveokite ja busside tehnilist seisukorda, töö- ja puhkeaja normide järgimist, koormakinnitusi, veokite kaalu, kutsetunnistuste olemasolu ja nii edasi, et ennetada liiklusohtlikke olukordi ja takistada ebaausat konkurentsi.

Vaatamata sellele, et eelmisel aastal kontrollisime ligi 12 protsenti rohkem sõidukeid, avastasime rikkumisi 28 protsenti vähem. Tahan tänada kõiki transpordiettevõtteid nende panuse eest olukorra parandamisel, ent arenguruumi siiski on. Avastatud 486 rikkumist, 251 erakorralisele tehnoülevaatusele saadetud sõidukit ning 18 sõidukeeldu on piisavalt suured numbrid, et muretseda liiklusohu pärast.

Tööandja roll töötajate liiklusohutuse tagamisel

Kindlasti leiavad paljud, et ohutu liiklemise võtmekomponent asub rooli ja tooli vahel ning tööandja roll on siin marginaalne. See ei ole alati nii, sest paljudel kordadel on liiklusoht saanud alguse eeskätt just ettevõtjast, mitte aga niivõrd sõidukijuhist.

Näiteks võib tuua juhtumi, kus autojuht juhtis tööandja tähelepanu peaaegu läbivale mõrale sõiduki raamis, ent pidi siiski sõitu minema. Või koostati selline liinigraafik, et bussijuht pidi nädal aega järjest iga päev tööaja normi ületama. Kolmas ettevõtja ei saanud aga aru, miks 70-tonnine kraana sai linnas sõites liikumiskeelu, kuna polnud üle viie aasta tehnoülevaatusel käinud.

Ette on tulnud ka õlileketest busside mahapõlemisi, lekkiva roolivõimendi tõttu teelt väljasõitmisi ning niivõrd suuri kütuselekkeid, et paagi alla oli kinnitatud plastkanister kütuse kinnipüüdmiseks. Vähemalt ühel juhul on töö- ja puhkeaja normide rikkumine lõppenud veokijuhi surmaga. 

Nii mitmedki ettevõtted Eestis ja mujal maailmas panustavad hoolikalt oma töötajate ohutusse. Näiteks 54 000 töötajaga inseneri- ja ehituslahenduste pakkuja Jacobs tegeleb liiklusohutusega seepärast, et peab sõidukijuhtimist enamiku töötajate jaoks kõige ohtlikumaks tegevuseks, mis võib isegi tappa. Kuna tööandja saadab piltlikult öeldes oma inimesi autodega teele, on tal ka juriidiline ja moraalne kohustus riske maandada.

2007. aastal töötas see ettevõte välja tööreiside poliitika, et suurendada ilma kohalesõitmiseta peetud kohtumiste arvu ja ühistranspordi kasutamist. Enne iga sõitu peab juht analüüsima, kas sõit on ikka vajalik või saab selle ära jätta. Tööauto kasutamine pikema sõidu jaoks (kas üle 100 kilomeetri või kestusega üle kolme tunni) vajas eraldi luba ülemuselt, alati kontrolliti enne sõitu inimese juhiloa ja kindlustuse kehtivust, võeti ette ohutu sõidukijuhtimise kampaaniad ning keelati täielikult mobiiltelefoni kasutamine roolis isegi käed-vabad seadmega.

Viimane vajas mitte ainult sõidukijuhtide, vaid kõigi töötajate ning klientide harimist, et roolis istuvalt kolleegilt ei oodataks telefonile vastamist sõidu ajal, tunnistas Jacobsi esindaja Andy Phillips hiljutisel seminaril.

2010. aastal järgnes iga sõidukijuhi riskide hindamine ning 2012 liiklusohutuse teema lisamine firma äripoliitikasse, mis väljendus näiteks juhtide e-õppes, miinimumnõuetes ettevõtte sõidukeid kasutavate töötajate oskustele ja ettevalmistusele, efektiivses reisiplaneerimises, päeva- ja nädalakohastes piirangutes sõidu pikkusele, autopargi ohutusstandardites ja maksimaalse vanuse piirangutes ning tagasiside andmises sõidukijuhtidele.

Sõidukijuhtimise integreeritud ohutussüsteem

Aastal 2015 jõuti sõidukijuhtimise integreeritud ohutussüsteemini, mis hõlmab nelja sambana üldist poliitikat ja juhiseid, ohutu sõidukijuhtimise haldamissüsteemi, iga sõidukijuhi oskuste parandamist ning pidevat monitooringut nagu alloleval skeemil näha:

Jacobsis vähenes tänu ümberkorraldustele kõigest aastaga mootorsõidukitega juhtunud liiklusõnnetuste arv 34 protsenti. Ettevõtte jaoks tõi see mitmel moel kasu: inimesed sattusid vähem õnnetustesse, vähenesid sõidud ärikohtumistele ja suurenes efektiivsus ning paranes firma riskitase.

Kuid häid praktikaid on ka Eestis. Näiteks 300 bussijuhiga Lux Express Group jälgib pidevalt liiniaegu ja pause sõitude vahel ning taotleb vajadusel muudatusi liinigraafikutes. Juhtidele on tagatud ööbimised teistes linnades üksiktubades, kui tööpäev lõppeb kodust kaugemal. Igakuiselt tehakse koos bussijuhtidega juhtumianalüüse, uute busside ostmisel koolitusi tootjafirmas ja libedasõidukoolitust ning info ohtudest teel jõuab klienditeeninduse kaudu kõigile samale marsruudile minevate juhtideni.

Lux Express pakub ohutu sõidu eest palgalisa

Ettevõte on selgelt läbi mõelnud oma panuse liiklusohutuse suurendamisel. Iga uus bussijuht läbib vähemalt nädalase stažeerimise kogenud kolleegiga, üheskoos analüüsitakse pardakaamerate salvestusi ohtlike olukordade lahendamisest, juhtidelt küsitakse tagasisidet koolitusvajaduse kohta, reisijatele tuletakse iga sõidu eel meelde turvavööde kinnitamise vajadust ning koostöös Teede Tehnokeskusega on bussidele paigaldatud andurid, et mõõta teekatte libedust. See võimaldab samal liinil sõitu alustavaid bussijuhte võimalikest libedaprobleemidest teavitada.

Bussijuhte motiveeritakse ohutult sõitma ka sellega, et professionaalne ja säästlik sõit tagab palgalisa.

Vedelkemikaalide transpordiettevõte Haanpaa on liiklusõnnetuste ennetamiseks sertifitseerinud oma tegevust nii ISO kui ka SQASi standardite järgi ning kehtestanud juhatuse otsusega alkoholi-, tegevus- ja liiklusohutuspoliitikad, ent dokumendid ise ei taga veel midagi. Oluline on nende rakendamine igapäevatöös kõikidel tasemetel ning töötajate kaasamine nõuete väljatöötamisse.

Iga uus töötaja peab läbima tööturvalisuskoolituse, kahenädalase praktika kogenud kolleegi juhendamisel, Haanpaa Akadeemia nime kandva koolitusprogrammi ja käitumisel põhineva ohutuse (BBS) koolituse. Selle eesmärk on ära hoida liiklusõnnetusi, säästa kütust ja keskkonda ning vähendada tegevuskulusid, kindlustuskulusid ja võimalikke liiklustrahve.

Viimane osa liiklusohutusse panustamisest on igakuine seire, mis hõlmab mõõdikute valikut, andmete kogumist ning üksnes võrreldavate näitajate võrdlemist. Veonduse valdkonnas on üldlevinud kütusekulu 100 kilomeetri kohta, ent kas eri tootjate sõidukite või ühe ja seitsme aasta vanuse autode kütusekulud on võrreldavad, küsis Haanpaa Eesti juhatuse liige Tiit Parik hiljutisel maanteeameti seminaril. Kütusekulu on tema sõnul juhtimisvõtete lõpptulemus, hõlmates lisaks veeremist, pidurduskordade arvu, ettevõttesiselt kokkulepitud piirkiiruse ületamist, püsikiirusehoidja kasutamist ja mootori tühikäiku.

Haanpaa süsteem veokijuhtide harjumuste muutmiseks

Suurem väljakutse mõõdikute hindamisest on veokijuhtide käitumise muutumine, kuna sageli on tegemist väljakujunenud harjumustega. Uut autot on palju lihtsam osta kui sõidukijuhi mõttemaailma muuta. Haanpaa kasutab lihtsat ja arusaadavat raportit kolme-nelja mõõdikuga, mis annab juhile tagasisidet tema eelmise perioodi sõidukäitumise kohta.

Paljudele juhtidele on hästi sõitmine ametiuhkus ja võimalus välja paista, mistõttu võetakse tagasisidet tõsiselt ja korrigeeritakse enda käitumist. Kasuks tuleb ka parimate tunnustamine, mis ei pea alati olema rahaline, vaid lihtsalt meelespidamine.

Täiendava meetmetena on Haanpaa kõigile sõidukitele paigaldanud alkoluku ning kehtestanud piirkiirused, mis jäävad alla seadusega kehtestatud normide.

Eestis on üle 400 veoettevõtte, neist 80 protsenti kõigest ühe-kolme veokiga. Neile võib tunduda liiklusohutusse panustamine mõttetu lisakulu, ent tegelikult tasub see igale ettevõtjale tänu vähenenud õnnetuste hulgale, trahvidele, kütusekulule ja kindlustusmaksetele ning suuremale usaldusele üsna kiiresti ära.

Transpordiettevõtted ei müü siiski mitte niivõrd üksnes veo- või logistikateenust ega ruumi sõidukis, vaid usaldust, et reisija või kaup on õigel ajal soovitud kohas. Just seda aitabki tööandja panustamine liiklusohutusse saavutada.

Lisapunktid riigihangetel liiklusohutusse panustamise eest

Riik omalt poolt ei ole seadnud eesmärgiks karmistada transpordivaldkonda puudutavaid nõudeid, vaid pigem leida võimalusi vedajate motiveerimiseks. Üheks võimaluseks on töötada välja ühtne standard liiklusriskide mõju hindamiseks töökeskkonnale, et iga transpordifirma ei peaks siin jalgratast leiutama.

Teine lahendus on riigihangetel lisapunktide andmine liiklusohutusalaste tegevuste eest. Näiteks avalikel liiniveo hangetel on lisakriteeriumiks alkolukud bussides, kolme punkti turvavööd ning kvaliteetsete talverehvide kasutamine. Heameel on tõdeda, et kõigi hangete võitjad on neid lisatingimusi ka täitnud.

Nii võib öelda, et need turvalisust suurendavad nõuded on ühistranspordi valdkonnas kujunemas parimaks praktikaks, mis ongi peamine tegur liikluse ohutumaks muutmisel.