Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Andrei Kuzitškin: eestlased Venemaal ruulimas

7
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Andrei Kuzitškin | FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Paljudel Eesti päritolu venelastel on õnnestunud teha silmapaistvat karjääri idanaabrite juures, kirjutab arvamusportaali kolumnist Andrei Kuzitškin.

Rahvuse suurust ei määrata kindlaks mitte selle liikmete arvu, vaid kultuurilise ja ajaloolise panuse järgi inimtsivilisatsiooni. Selles mõttes ei ole olemas väikeseid ja suuri rahvusi: peaaegu kõik on võrdse kaaluga.

Igal rahval on oma rahvuskangelased, kelle saavutused ja kangelaslik elu muutub järglastele uhkuse ja ülistuse allikaks. Näiteks Kalevipoeg eestlastel ja Ilja Muromets (keda peetakse ka viikingiks) venelastel.

Vene kunstniku Viktor Vasnetsovi (1848–1926) maal Ilja Murometsast (1914) | FOTO: Wikimedia

Kuid igal rahval on veel terve plejaad neid, kelle tähendus ületab rahvuse piiri ja kes on etendanud olulist osa mitmesugustes inimelu sfäärides väljaspool kodumaad. Loomulikult ei hinnata neid just alati ja tingimata positiivselt, aga siiski ei saa vaidlustada tõsiasja, et nad on olnud väga mõjukad.

Ka selles mõttes ei ole Eesti sugugi erand. Mõneti üllatavalt on see väike maa kinkinud maailmale hulga suuri inimesi. Kõige enam on Eesti päritolu inimesed sealjuures mõjutanud oma naabermaad Venemaad.

Eesti pinnal on alguse saanud paljude Venemaa ajaloos olulist osa etendanud inimeste elukäik. Seda näitab juba põgus loetelu: meresõitjad Johann von Krusenstern, Fabian von Bellingshausen, Ferdinand Wrangell, terve kindralite Rosenite dünastia, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, Tartus sündinud füüsik ja Peterburi ülikooli rektor Emil Lenz, Eestis Võrus õppinud luuletaja Wilhelm Küchelbecker, Haapsalus sündinud slavofiil Orest Miller.

Eesti-vene patriarh

Tänapäevastest Eestiga seotud isikutest tuleb kahtlemata kohe meenutada patriarh Aleksius II.

Tulevane Moskva ja kogu Venemaa patriarh sündis 1929. aastal Tallinnas vaimuliku Mihhail Ridigeri pojana. Nooruses teenis Aleksei Ridiger vaimulikuna kaevurite linnas Jõhvis, seejärel viidi ta üle Tartusse. 1961. aastal sai temast Tallinna ja Eesti piiskop. Selles ametis võitles Aleksius võimude katse vastu sulgeda Pühtitsa ehk Kuremäe klooster ja lammutada Tallinna vanim puitkirik, Kaasani kirik. Tallinna ametiaja vältel pööras Aleksius erilist tähelepanu vaimuliku kirjanduse väljaandmisele eesti keeles. 1986. aastal määrati Aleksius Leningradi ja Novgorodi metropoliidiks.

1989. aastal valiti ta Nõukogude Liidu rahvasaadikuks. Saadikuna osales Aleksius Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide avaldamise komisjoni töös ja toetas võitlust Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise eest. 1990. aastal pühitseti Aleksius Moskvas patriarhiks.

Venemaa president Vladimir Putin ja patriarh Aleksius II, 2001 | FOTO: kremlin.ru

Mõni ajaloolane on arvanud, et noorena tegi Aleksius koostööd riikliku julgeoleku komiteega (KGB), mis sel ajal oli Nõukogude Liidus kõigi usutunnistuste vaimulike seas üsna levinud. Kas see tõesti nii oli, saame teada kunagi kauges tulevikus, kui mainitud julgeolekuasutuse arhiivid peaksid kunagi avanema.

Igatahes ei määrinud patriarh Aleksius II oma nime vene õigeusu kiriku eesotsas seismise ajal korterite või kallite käekelladega seotud skandaalidega ega üritanud võimude ees lipitseda. Teda mäletatakse hea sõnaga, nagu ongi kohane Eestist pärit inimesele, euroopaliku kultuuri ja inimliku aususe kandjale.

Eestlased KGB teenistuses

Teisel pool barrikaadi asub terve Porkide, Tverist pärit eestlaste dünastia, kes teenisid ustavalt Nõukogude võimu riikliku julgeolekuteenistuse ridades.

Dünastia rajaja August Pork sündis 1917. aastal Tveris. 1941. aastal, kui puhkes sõda, teenis ta Punaarmee Eesti laskurkorpuse ajalehe instruktor-literaatorina. 1944. aastal võttis ta osa Eesti territooriumi, kaasa arvatud Saaremaa «vabastamisest fašistlike vägede käest». Sõja lõpetas ta Eesti kaardiväe laskurkorpuse ridades.

1950. aastal lõpetas August Pork Moskvas Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ministeeriumi kõrgkooli. Talle anti kindrali, täpsemalt miilitsakomissari auaste. 1959. aastal sai August Porgist Eesti NSV siseminister. 1961 nimetati August Pork aga Eesti NSV ministrite nõukogu juures asuva KGB esimeheks. Selles ametis püsis ta üle kahekümne aasta. 1982. aastal läks ta erru kindralmajori auastmes.

Eesti julgeolekuorganites töötamise aastatel osales August Pork aktiivselt vaenuliku agentuuri paljastamises ja likvideerimises Eesti NSV territooriumil ning mitmesuguste erioperatsioonide korraldamises välisriikide luureteenistuste siinsete kaastöötajate väljaselgitamiseks.

KGB peakorter Dzeržinski (praeguse Lubjanka) väljakul Moskvas sügaval nõukogude ajal | FOTO: Scanpix

Alates 1963. aastast valiti ta mitu korda Eesti NSV ülemnõukogu saadikuks, 1979. aastal juba Nõukogude Liidu ülemnõukogu saadikuks.

August Porgi poeg Valeri sündis 1941. aastal. Temast sai vastuluuretöötaja. Valeri Pork tegeles luuramisega Moskvas asuva Saksamaa Liitvabariigi saatkonna töötajate järele, jälgis Nõukogude Liitu akrediteeritud välismaiste ajakirjanike tegevust.

Praegu ajab ta äri, on Venemaa äri-ümarlaua liige, fondi Rahvusvaheline Ökoloogiline Ohutus president.

Valeri Pork on pälvinud Juri Andropovi preemia (ühes kuldmedaliga) väljapaistva panuse eest Venemaa julgeoleku kindlustamisse.

Valeri Porgil on kaksikvend Arnold, nüüdseks KGB erukindral, rahvusvahelise Läänemere keskkonnaohutuse fondi Puhas Baltika asutaja.

1999. aastal kandideeris Arnold Pork Tveri oblasti kuberneriks, aga kaotas valimised. Kohalik ajakirjandus heitis tema üle nalja: «Arnoldil on kaksikvend Valeri. Ametiisikule on see hea, sest nii ei pea hakkama teisikut kuskilt kaugelt otsima.»

Veel üks tuntud Eesti päritolu luuraja Peeter Lillenurm sündis 1946. aastal. Ta teenis pikka aega KGB välisluurevalitsuses ja kasutas diplomaadi kattevarju. Lillenurm kuulub välisministeeriumi legendaarsete illegaalide hulka. Huvitav on ehk seegi, et pikka aega töötas Venemaa Tallinna saatkonnas tema poeg.

Iseäralikult tihti on Eesti päritolu inimesed teinud karjääri just sõjaväes. Näiteks Aleksei Zavizjon sündis 1965. aastal Narvas. Nüüdseks on temast saanud kõrge Venemaa sõjaväelane kindralmajori auastmes. Zavizjon sai tuntuks osalemisega Teises Tšetšeenia sõjas ja oli seejärel Venemaa 201. sõjaväebaasi ülem Tadžikistanis. Seal paistis ta silma skandaali korraldamisega kohtumisel ameeriklastega. Kohkumatu kõrge sõjaväelane hakkas ameeriklasi valimatult sõimama katse eest Venemaa sõjaväebaas Tadžikistanis sulgeda. Siis asus ta kui ehe rassist aga lisaks sõimama ametlikul lõunal viibivaid afroameeriklasi. Kohtumine ja lõuna katkestati.

Ukraina uudisteportaali lugu sellest, kuidas ​Aleksei Zavisjon juhtis rünnakut Kramatorskile ja Mariupolile | FOTO: Ekraanitõmmis

Mõne aja eest täheldati kuuma Narva poissi Donbassis. 2015. aasta augusti lõpul teatas Ukraina julgeolekuteenistus, et Zavizjon juhtis 2015. aasta kevadel Ida-Ukrainas tegutsevate Venemaa vägede 1. korpust.

Eestlased Kremli ärihuvide võrgustikus

Ent tähtsat osa etendavad eestlased ka tänase Venemaa elu rahumeelsemal poolel. Venemaa presidendi administratsiooni juhtivast Anton Vainost olen ma juba varasemalt kirjutanud.

Hoopis vähem on teada Juri Reiljan, ehkki ta kureeris presidendi üht tähtsaimat projekti, nimelt Sotši ettevalmistamist 2014. aasta olümpiamängudeks. Juri Reiljan sündis 1964. aastal miilitsapolkovniku Ugo Reiljani pojana. Isa oli pärit Krasnaja Poljana eestlaste seast. 2013. aastal määrati Juri Reiljan Venemaa ehituse ja kommunaalmajanduse ministri asetäitjaks, kellena ta andiski oma panuse Venemaa spordi edusse ja Venemaa presidendi triumfi.

Tänagi leiab Eesti päritolu inimesi kõrgetelt kohtadelt Venemaa võimuaparaadis. Näiteks 1968. aastal Tallinnas sündinud Igor Karavajev on Venemaa tööstus- ja kaubandusministeeriumi riigisekretär ja ministri asetäitja. Sama tuntud on 1976. aastal Loksal sündinud Maksim Liksutov, Moskva linnapea asetäitja transpordi alal, kes kontrollib offshore-firmade ja eksabikaasa kaudu Eestis logistikaäri ning Tallinnas restoranide ja hotellide ketti.

Maksim Liksutov | FOTO: Scanpix

Eesti on sattunud tumeda varju alla, mida Venemaa heidab Euroopa Liidu kohale. Just seepärast on Eesti jäänud Venemaa ärimeestele otsekui kaitsealaks. Siinses vaikuses kasvab ja paljuneb mugavalt Venemaa ärimeeste kapital. Venemaa valitseva eliidi poliitiliste ja ärihuvide tihe võrgustik on Eesti sisse mässinud, sõlmpunktiks mõistagi Tallinn, millele langeb ju osaks üle poole sisemajanduse kogutoodangust.

Seepärast tunnebki Kreml huvi Tallinna võimu stabiilsuse vastu, mis Venemaa ekspertide kindlat veendumust mööda tähendab ühtlasi selle võimu muutumatust. Nii et seni, kuni Venemaal on võimutüüride juures Eesti päritolu isikud, võivad keskerakondlased Tallinnas muret tundmata magada.

Nii ma arvan ja teisiti ma ei saa.

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane


Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta vene keele õpetajana.

Tagasi üles