Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein (Keskerakond) selgitab, miks Tallinna elanik, rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu ei saanud oma korterile kasutusluba.
Vastus Kalev Stoicescule: teie korter asub ventilatsioonikorstna otsas (4)
5. oktoober 2017, 16:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui minu korter oleks Kofkini vorstiputka, siis sellel oleks kasutusluba olemas,» kirjutab Kalev Stoicescu, kasutusloata korteri ostnu üleeile Postimehe arvamusportaalis ilmunud loos.
Korteriomanik Stoicescu teeb hulgaliselt etteheiteid Tallinna linnavalitsusele ja linnaplaneerimise ametile, kes pole andnud vajalikku luba tema kasutusloata korterile. Nende etteheidete juurde kuuluvad mitte liiga kaudsed vihjed, justkui lohistataks jalgu lootuses mingi meelehea välja meelitada.
Loa puudumisel on põhjus
Müstikat on tegelikult palju vähem. Esiteks, kui ostate kasutusloata korteri, siis üldiselt see kasutusluba puudub mõjuva põhjusega. Vastasel juhul oleks eelmine omanik selle juba taotlenud ja ka saanud. Nii ka sel juhul.
Teiseks, kui teie korteri ümberehitamisega on kogu maja ventilatsioonišaht kinni ehitatud, siis võibki juhtuda, et niisama hõlpsalt te seda kasutusluba ei saa. Ja nii ongi praegusel juhul. Stoicescu korteri põrand lõpetab alumistest korteritest tuleva ventilatsiooni teekonna. On üldteada, et ventilatsiooni puudumise tagajärjed hakkavad ehitises tagajärgi andma varem või hiljem.
Kolmandaks, kasutusloa ajamine võib olla keeruline. Aga kui võtate endale asjaajaja, siis võtke keegi korralik. Mida vigasemalt on paberid täidetud, seda pikemaks venib asjaajamine. Kui esitate näiteks kasutusloa taotluse, tuleb esitada kuni 16 erinevat dokumenti. Pole just vähe, kuid need peavad olemas olema. Vastasel juhul jäätegi kirju edasi-tagasi saatma, sest puudujääke paberites on liiga palju ja need pole korralikult vormistatud.
Paraku on see menetlus veninud pikemaks just kehva vormistuse tõttu. Üks näide. Kui päästekeskuses jäetakse kooskõlastamata põhjusel, et «tõendamata soojustuse nõuetele vastavus», siis ei piisa korteriomaniku selgitusest, et «mul on toas täitsa soe ja soojustus pole põlema ka läinud». Ei, tuleb esitada soojustamise kohta kaetud tööde akt ja soojustamisel kasutatud materjali sertifikaat.
Kui mõõdistusprojekt käsitleb vaid üht korterit, kuid juurdeehitatud korrusel on neid kolm, siis on materjalid puudulikud. Kui auditis puuduvad viited ventilatsioonile, aga paraku on just teie korter see, mis on projektis ette nähtud ventilatsioonikorstna sulgenud, siis rändavad paberid jällegi tagasi. Kooskõlastus jääb saamata. See, et majaelanikud ise korstna järele puudust ei tunne, nagu Stoicescu mainib, ei puutu asjasse – seadus kohustab dokumenteerima meid kõiki kõrvalekaldeid projektist. Ja kui ehitise audit nimetab korterit millegipärast üksikeramuks, läheb jällegi vigade parandusega aega.
Me ei tee seadusi
Võib-olla tundub kogu see dokumentatsioon liigne, kuid Tallinna linnaplaneerimise amet pole seadusandja, vaid nende järgija. Ja neid nõudeid järgib kogu linn iga päev. Muide, ka Tallinna linn ise peab nende järgi elama. Ka Tallinna linna enda asutused on olnud kasutuslubade saamisega kimpus, viimati Gustav Adolfi gümnaasiumi algkoolimaja, sest kogu protsess on põhjalik. Ja see pole kaugeltki ainus. Kasutuslubade saamine on teema igal linnavalitsuse istungil. See on nõudnud vaeva ka Sõle spordikompleksi puhul.
Millegipärast pole Stoicescul etteheiteid päästeametile, kes on ka varem jätnud kooskõlastusi kasutusloa taotlusele andmata. Ja sealgi võttis menetlus aega.
Pole tegelikult põhjust midagi päästeametile ette heita, sest kooskõlastust andes võtavad nad vastutuse. Päästeamet andis lõpuks kooskõlastuse, kuid osutas kevadel, et tuletõkkesektsioonide ja kandekonstruktsioonide nõuetele vastavus pole tõendatud. Ei, selleks pole vaja tikuga kandekonstruktsioonide kallal käia, vaatamaks, kas on tulekindel, vaid viia vastavusse ehitusprojekti nõuetega ja seda dokumentaalselt tõendada.
Tagamata tuleohutus
Minu hinnangul on sel juhul kõige sisulisem probleem päästeameti ehitusregistrisse tehtud märge, et «täidetud ei ole tuleohutusnõuded ülejäänud hoone osas». Sisuliselt tähendab see seda, et tänu ümberehitusele ei ole seniste elanike kodud ohutud. Keegi saab endale laiendamise tulemusena korteri, kuid tänu sellele on teistel korteritel tuleohutus tagamata.
Mis puudutab pealkirjas mainitud vorstiputkasid, siis võib-olla oleks isegi Stoicescu vorstiputka saanud kasutusloa. See on piisavalt lihtne ehitus, millega on korrusmaja ventilatsiooniava keerukas kinni panna ja ka joonis on nii piisavalt lihtne, et ei teki naljalt märkust, et «plaanilahendus ei vasta tegelikkusele».