Eesti liiklusregistrisse on kantud üle 865 000 sõiduki, mis käivad aastas keskmiselt 550 000 korda tehnoülevaatusel. See tähendab, et ülevaatuspunktide töötajatel on väga suur roll ja vastutus liiklusohutuse tagamisel. Kuid sama suur roll on ka sõidukiomanikel, keda on laias laastus pool Eestis inimestest.
Kuigi enne sõitmaminekut peaks igaüks veenduma auto korrasolekus, ei ole võimalik, et inimene igal hommikul auto alla ronib – selleks puudub enamasti aeg, tingimused ja sageli ka oskused. Tänu sellele ongi sisse seatud regulaarse tehnoülevaatuse süsteem, et veenduda sõiduki ohutuses omanikule endale, tema perele, teistele liiklejatele ja keskkonnale.
Ülevaatuse mitteläbimine ei ole karistus
Siiski pärsib paljusid hirm ülevaatusel n-ö läbikukkumise ees, mis loob ka soodsa pinnase meelehea pakkumiseks. Ülevaatus ei ole riigieksam ega selle mitteläbimine karistus, vaid sõiduki diagnostika, et võimalikud vead remonditöökojas korda teha.
Seejuures on ette tulnud ka kaebusi, näiteks üks sõidukiomanik heitis ülevaatajale ette seda, et piduritoru pidurite kontrollimisel lõhkes. Õnneks lõhkes see kontrollitud tingimustes ülevaatuspunktis, mitte aga valgusfoori või ülekäiguraja ees pidurdades, sest korras ei saanud see toru juba enne olla.
Kordusülevaatusele saadetud sõidukite osakaal on Eestis tõusnud 10–11 protsendini, kuid võrdlus teiste riikidega näitab, et päris korras asjad ei ole. Näiteks Soomes on keskeltläbi umbes sama vanad autod, kuid kordusülevaatusele suunatakse 25 protsenti sõidukitest, Horvaatias 22 protsenti, Lätis-Leedus umbes 20 protsenti jne.