/nginx/o/2017/08/30/7045101t1hbcf0.jpg)
Kohe-kohe on algamas uus ja huvitav kooliaasta. Kui koolitarbed on valitud ja koolikaaslastega suvemuljed vahetatud, tasub mõelda ka lapse koolivälistele tegevustele. Noore arengu seisukohalt on mõtestatud vaba aja veetmine peaaegu sama oluline kui koolipingis omandatu ja seda ei tohiks jätta tähelepanuta, kirjutab Tartu Anne noortekeskuse noorsootöötaja ja Tarkusenädal 2017 turunduse vabatahtlik Grete Sarap.
Huvitegevus ei ole ainult tore ajasisustus turvalises kohas, vaid annab noorele julgust, oskusi ja enesekindlust. Kui matemaatikas, keemias või muudes koolitundides pea ehk nii hästi ei lõika, võib noorele hõlpsasti jääda mulje, et ta ei olegi mitte milleski hea. See-eest annab huvitegevus noorele võimaluse avastada oma potentsiaali valdkonnas, mis riiklikku õppekavasse ei kuulu. Tegevuse käigus luuakse soodne keskkond selleks, et leida oma anne ja arendada oskusi, mis tulevad tulevikus ehk rohkemgi kasuks, kui pähe tuubitud matemaatika koosinus ja siinus valemid või bioloogia tsütoplasma membraani ehitus. Õige huvipakkuv tegevus on iga noore jaoks olemas – see tuleb lihtsalt üles leida.
On selge, et igast kunstikooli kasvandikust ei saa maailmakuulus Picasso või kergejõustiklasest tulevane olümpiamedalilootus, kuid see ei olegi huvitegevuse eesmärk. Tähtis on protsess, sellega kaasnev noore isiklik areng ja rõõm tegevuse enda ja (ka väikeste) saavutuste üle. See muidugi ei tähenda, et professionaalsusele ei peaks tähelepanu pöörama – soovijatel peab olema võimalus saavutada tipptase. Hoopis olulisem on see, et paralleelselt oma hobiga tegeledes omandab noor ühiskonnas tunnustatud käitumisnorme ja väärtusi ning arendab loovust ja vastutustunnet. Huviringikaaslastega lävides arenevad sotsiaalsed ja koostööoskused ning laieneb noore sotsiaalne võrgustik. Ühesõnaga kõik see, mida noortelt ka tööpõllul oodatakse.
Kui varasemalt viibutasime sõrme Ameerika poole, kus laste ülekaalulisus ja rasvumine on kriitiliselt kõrgel tasemel, siis viimaste aastate jooksul on probleem hoogsalt arenenud ka Eestis. Kõigist meie kooliealistest lastest on ülekaalus peaaegu 18 000 last ehk 11 protsenti ning see arv suureneb jõudsalt. Üheks peamiseks probleemiallikaks võib nimetada vähest liikumist. Noored, kes veedavad pikad päevad koolis laua taga istudes, ei saa piisavat koormust, et oma keha toonuses hoida ning ülekilod kogunevad kergelt. Kasvavale ja arenevale lapsele on aga liikumine enam kui vajalik, parandades rühti ja liikuvust, arendades koordinatsiooni ja palju muud. Suuremates linnades rohkem, väiksemates vähem – aga erineva kallakuga spordi-, tantsu-, jm liikumistrenne on tänapäeva valikus väga palju. Tähtis on lapsevanema suunav ja toetav käsi meelepärase tegevuse leidmisel ja trennimotivatsiooni hoidmisel nõrkushetkedel.
Huvikoolis või trennis arendab noor süvitsi oma oskusi ja teadmisi teda huvitavas valdkonnas. Ta ümbritseb end inimestega, kellel on sarnased huvid ning õpib valdkonda paremini tundma kui teised tema eakaaslased. Noortel, kes on oma huvi varakult avastanud, on edaspidi lihtsam kooli- ja erialavalikuid langetada. Enda jaoks meelepärane tegevus tuleb noortel ise katsetades üles leida. Üldjuhul on aga selge, et kaubanduskeskuses chill'ides või telefonis Facebooki uudistevoogu scroll'ides oma andeid ei avastata ja uusi oskusi paraku ei omandata.
Tänapäeva huvihariduslikud võimalused on väga ulatuslikud. Sisuka aja veetmiseks on oma uksed avanud muusikakoolid ja ansamblid, spordi- ja tantsukoolid, tehnika-, kunsti- ja kultuuriringid jne. Huvihariduslikke tegevusi pakuvad omavalitsused ja eraettevõtted. Õpe toimub gruppides või individuaaltundidena, leidub nii tasuta kui ka tasulisi huvitegevusi. Suuremates linnades, kus huvitegevuste pakkujaid on rohkem, on lapsevanematele, kes kogu infotulvas lapsele seda kõige õigemat huviringi otsivad, abiks huviharidusmessid. Messid koondavad suure osa huvitegevuste pakkujaid samaaegselt ühte kohta, tutvustavad põhjalikult organisatsioonide tegevusi, väljundeid ja tulemusi. See teeb otsustamise tunduvalt lihtsamaks.
Huviharidusel on tähtis roll noore arengu mitmekülgsel toetamisel. Ma ei ole oma mitmeaastase noortega töötamise kogemuse jooksul kohanud veel ühtki noort, kes kaebaks, et omandatud tantsuoskus, tehnikateadmised vm huviringis õpitud kompetents kuidagi kahjuks või takistuseks on saanud. Küll on aga hulganisti näiteid, kus huvist kasvab elukutse ja tulevane töökoht, mida saadab edu. Huviharidus annab lisaväärtuse kogu eluks ja võib avada õiged uksed tulevikuväljavaadete loomisel.
/nginx/o/2017/08/30/7045101t1hbcf0.jpg)