Idanaabri meedia pööras eelmisel kuul tähelepanu Eestis valitsevale vastasseisule propaganda alatooniga Vene multifilmidele, aga ka sellele, et Eesti pööras selja Hiinale. Lisaks oli luubi all eestlaste alkoholi joomise harjumused, kirjutab arvamusportaali kolumnist Andrei Kuzitškin.
Andrei Kuzitškini ülevaade Vene meediast: Eesti kuulutas sõja Vene multifilmidele (2)
Mais ja juuni algul arutati Venemaa ajakirjanduses aktiivselt skandaali, mis puhkes Venemaa diplomaatide Eestist väljasaatmise tõttu. Pealkirja all «Impeerium annab vastulöögi», mis loomulikult viitab kuulsale «Tähesõdade» filmisaagale, anti teada, et Venemaa omakorda kuulutab persona non grata’ks samuti kaks Eesti diplomaati.
Õnneks ei toonud diplomaatiline konflikt seekord kaasa suursaadikute tagasikutsumist ega kasvanud üle diplomaatiliseks sõjaks. Küll aga said mõnedki Eesti teadlased Venemaa ajakirjanduses tuntuks isikutena, kes õhutavad vastuseisu Vene multifilmisarjale «Maša ja karu».
Maša ja karu kui diversandid
Portaal Dni.ru kirjutas 31. mail sellest, kuidas Eestis hakati kahtlustama, et Venemaa kultuslikuks kujunenud multifilm «Maša ja karu» on osa hübriidsõjast.
Balti riikide ekspertide hinnangul sümboliseerib karu multifilmis Venemaad. «Eestis sümboliseerib karu Venemaad. See on fakt,» ütles Tallinna Ülikooli õppejõud professor Priit Hõbemägi.
Professor rääkis intervjuus Soome ajalehele Helsingin Sanomat, et tema lapsed armastavad väga seda populaarset Vene multifilmi. «Ma ise olen «Mašat ja karu» vaadanud sadu kordi,» sõnas ta.
Sealjuures jõudis Hõbemägi juba esimese korra järel arusaamisele, et multifilm kajastab sõjategevust, täpsemalt seda, kuidas Venemaa väed rakendavad «pehmet jõudu».
Ta on kindel, et multifilmi loomisel on lähtutud ühestainsast eesmärgist: paisata maailma omanäoline sõnum, milles Venemaa (karu) senine julm kuvand asendub tasapisi pehme ja heasüdamlikuga.
Ülikooli õppejõu arvates Venemaa sellise sõnumiga mitte ainult ei mahenda oma kuvandit, vaid üritab ühtlasi kõigutada Eestis kehtivat korda. «Venemaa positiivse kuvandi pähemäärimine lastele ohustab Eesti julgeolekut,» ütleb ta.
Kõne all oli ka multifilmi 12. osa. Selles kaitseb Maša karu juurviljaaeda. Aia taga luusib alatasa jänes, kes tahab kangesti kontvõõraks tulla ja porgandeid pihta panna. Eesti Kaitseliidu vabatahtlike blogi Propastop leidis, et antud juhul seostub jänes vaatajal Euroopaga. Maša korraldab kurja eluka tõrjumiseks karu aiamaalt tõelise kaose.
«Minu isiklik kogemus ütleb, et tegemist on manipuleerimise, propaganda, ajupesuga. Kõigele sellele on lihtsalt antud ilus vorm,» arutleb Hõbemägi.
Venemaal hakati «Mašat ja karu» tegema juba 2009. aastal. See on saanud hulga auhindu, ka rahvusvahelistel festivalidel. Sarja näitamiseks on õigused ostnud Netflix, Turner, KIKA, France TV, Sony Music, NBC Universal, Televisa. «Maša ja karu» on praegu üks maailma menukamaid teleprojekte. Seda on tõlgitud rohkem kui 30 keelde, uued osad koguvad pidevalt rekordilisi vaatajaarve Youtube’is.
See artikkel kutsus esile rohkelt kommentaare. Tsiteerin neist üht: «No mida, kas Eestis siis pole tõsisemaid probleeme, millega pead vaevata? Noorte väljarändamine, tööpuudus, järjekorrad eriarstide juurde, naeruväärselt väike miinimumpalk ja -pension, mille eest võib osta ravimeid või süüa, aga mitte mõlemat korraga??? Kui Venemaa nii kangesti tahaks Eesti riigikorda kõigutada, siis see on justkui juba ammu tehtud. Milleks meil enam pingutada, kui nad saavad sellega ise hakkama?»
Eesti uhkus või eelarvamus?
Infoagentuur Regnum võttis analüütilises artiklis «Hiina vandenõu. «Üks vöö, üks tee» läheb Eestist mööda» kaaluda Eesti seisukoha, millega sisuliselt loobuti Venemaa kasuks koostööst mahu poolest maailma teise majandusega.
Hiina pöörab sedamööda, kuidas üha rohkem Euroopa riike on keeldunud toetamast Hiina võimsa majandusliku koostöö projekti, aina enam tähelepanu Ukraina sadamatele.
Anonüümsele diplomaatilisele allikale toetuva uudisteagentuuri France Presse teatel ei kirjuta programmi «Üks vöö, üks tee» ühiste kavatsuste protokollile alla Eesti, Kreeka, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia.
Põhjuseks tuuakse tõik, et hiinlaste algatus ei ole konkurentsitingimuste ja keskkonnanõuete seisukohalt piisavalt põhjalikult ette valmistatud. Eesti vaatevinklist, kes ainsana Balti riikidest kavatseb loobuda osalusest Hiina pakutavas projektis, ei olnud selles nagunii palju saavutada.
Nüüd on Eesti taas pööramas pilku võimalustele teha koostööd Venemaaga. Eesti Raudtee juhi Erik Laidvee sõnul suudab Eesti transporditaristu igati konkureerida Leningradi oblasti Ust-Luga sadamaga, kuhu on ümber suunatud Venemaa naftaveod.
Kui Eesti transporditegelaste ideid saadab edu, saavad nad tegelda palju tsiviliseerituma äriga kui praegu. Sisuliselt püsib Eesti kaubavedu kui majandusharu praegu paljuski mitmesuguste «hallide skeemide» najal, mis lubavad tõmmata Venemaalt raha välja mitmesuguste vedude dokumentaalse külje kindlustamisega.»
Samal teemal jätkas portaal Kommersant.ru, mis avaldas 31. mail sotsioloogilise küsitluse tulemused, millega uuriti eri riikide elanike suhtumist koostöösse Hiinaga.
««Väga tähtsaks» pidasid Hiina osalemist oma riigi majanduses Bangladeshi (97 protsenti), Saksamaa (83 protsenti), Tai (82 protsenti), Hispaania (82 protsenti), Portugali (82 protsenti) ja Nigeeria (82 protsenti) elanikud. Muide, leidus ka neid, kes ei pannud Hiina osalemist tähelegi. Islandis, Eestis, Bulgaarias, Lätis ja Japaanis ei ületanud see näitaja 51 protsenti.»
Eesti visati reovette
Hiina ja Eesti vahel leiti siiski ka üks suurem seos: reostunud vesi. Nagu teada, ei pea Hiina keskkonnakaitsest just suurt lugu. Pekingi õhk on näiteks nii saastunud, et maailma liidrite tippkohtumise ajal sulgesid Hiina võimud kõik pealinna tööstusettevõtted, mis muidu paiskavad õhku tonnide kaupa kahjulikke aineid. Eesti seevastu on tuntud aktiivse loodus- ja keskkonnakaitse eest võitlejana.
Ent agentuur Regnum tõi 26.mail ära järgmised Euroopa keskkonnaagentuuri andmed:
Euroopa ujumiseks kõige puhtama veega veekogud asuvad 2016. aasta andmete põhjal Luksemburgis. Lisaks märgiti Küprose, Malta, Kreeka ja Austria veekogude puhtust.
Iga-aastases uuringus hinnatakse jõgede, järvede ja merede seisundit. Selleks kasutatakse ujumiseks lubatud veekogudest – neid oli uuringus kokku 21 – võetud veeproove. 100 protsenti puhas vesi leiti olevat Luksemburgis. Teisele kohale jäi Küpros, kolmandale Malta.
Kõigi veekogude seisundit, kus näitaja ületas 85%, hinnati suurepäraseks. Kõigest 37-protsendilise puhtusega torkasid silma Albaania veekogud. Head ei olnud lood samuti Eesti, Poola ja Soome veekogude puhtusega.
Kas Eesti muutub kainemaks?
Seevastu võib Eesti uhkust tunda selle üle, et on pääsenud häbiväärsest maailma kõige enam joovate riikide nimekirjast. Aleksandr Širokov avaldas uudisteagentuuri Lenta.ru saidil loo «Aga meil on ükstaskõik», milles kirjutab:
Maailma Terviseorganisatsioon WHO avaldas 16. mail andmed, kui palju joodi 2016. aastal maailma maades alkoholi. Selle «edetabeli» absoluutne juht on Leedu, kellele järgnevad lähimad naabrid Valgevene ja Läti.
Sealjuures Leedu teine naaber Eesti on viimasel ajal piiritusjookide tarbimise poolest tagasi tõmmanud. Aktiivse alkoholivastase kampaania tõttu on eestlaste joodud etanooli kogus vähenenud ühekorraga 0,5 liitri võrra ega ulatu nüüd enam isegi 12 liitrini aastas.
Seetõttu on Eesti WHO viimases «edetabelis» esikolmikust välja langenud. Muide, selle riigi elanikud ei tarbi kõige enam õlut, vaid just kanget alkoholi, eelistades nagu varemgi mainekat likööri «Vana Tallinn».
Hoolimata kõige enam joova rahva tiitlist, aga võib-olla just selle tõttu peavad leedulased ise ennast kolme Balti riigi elanikest kõige õnnelikumaks. Statistika kinnitab, et 2016. aasta lõpul väitis 54 protsenti Leedu elanikest, et on täiesti õnnelikud. Eestis oli selliseid üks protsent vähem, Lätis aga 49 protsenti.
Eesti tänased pensionid ja palgad – venemaalaste õnnis lootus 2035. aastaks
Agentuur Rosbalt avaldas 31. mail Vadim Žartuni artikli «Teostamatu». Autor ironiseerib Venemaa majandusarengu ministeeriumi prognooside teemal:
Möödunud nädalal avaldas Kommersant katkendeid majandusministeeriumi ja teiste Valge Maja ametkondade töö tulemustest tegevusplaani koostamisel 2025. aastani. See oli õige huvitav dokument.
Alustan headest uudistest: 2035. aastaks teie palk kasvab! Jah, just nii! Optimistliku stsenaariumi järgi lausa peaaegu poolteist korda.
See tähendab, et praeguse 497 dollari asemel hakkab keskmine venemaalane kätte saama koguni 800 dollarit! Oot, miks te nüüd ei rõõmusta?
Kas tõesti seepärast, et see on tänase Hiina, Leedu ja Eesti tase? Või sellepärast, et veel 2009. aastal teenisite 1215 dollarit? Või et arenenud riikides teenitakse juba praegu neli korda rohkem kui teie enne pensionile minekut?
Ahjaa, unustasin, et keskmine pesnsion tõuseb ka, koguni 350 dollarini! Siis võib küll juba kõike endale lubada!
FSB koputab Eesti uksele
Portaal Kommersant.ru kommenteeris 17.mail Venemaa presidendi uut määrust, mis annab föderaalsele julgeolekuteenistusele (FSB) õiguse võtta kodanikelt ja organisatsioonidelt maatükke ära ilma kohtu ja kompensatsioonita.
Jõuagentuurid said omandi suhtes erilised õigused. Vladimir Putin lubas oma määrusega föderaalsel julgeolekuteenistusel konfiskeerida krunte ja kinnisvaraobjekte riigi vajadusteks «oma pädevuse piires». Varem oli president andnud niisuguse õiguse föderaalsele valveteenistusele.
Mõlemad agentuurid taotlesid seda Kremlilt juba möödunud aastal. FSB selgitas, et selline õigus on neile vajalik maaküsimuste lahendamiseks piiritsoonis. Näiteks on teenistusel vajalik välja ehitada piirilõigud Eesti, Valgevene, Gruusia ja teiste riikide piiril.
Lõpetuseks mõned värsked Vene anekdoodid:
Naftahinna langemise järel on Putini ainsaks saavutuseks jäänud veel võit Suures Isamaasõjas.
Kohtuvad Trump ja Putin. Putin: «Donald, millal võtad maha sanktsioonid minu lähedastelt?» Trump: «Olen tõeline Venemaa sõber, selle pärast ei võta ma maha sanktsioone, mis on Venemaa majandusele nii kasulikud.»
Venelastele pakutakse viiepäevaseid laevareise Põhja-Koreasse. Need käivad loosungi all: «Tutvumisreis tulevikku.»
Putin asutas Venemaal uue väeliigi – toiduainete hävitajad.
Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane
Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta vene keele õpetajana.