:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
Postimehe otsestuudios kohtusid karastusjookide tootjate liidu esindaja ja sotsiaalministeeriumi rahvatervise peaspetsialist, selgitamaks välja, miks rakendatakse suhkrumaksu vaid karastusjookidele.
PÄEVAINTERVJUU Suhkrumaks tuleb! Spetsialist: karastusjoogid ja sõõrikud pole võrreldavad (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Parim tõendus ja praktika teistest riikidest näitab, et tulemusi annab just suhkruga karastusjookide maksustamine,» selgitas sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Sille Pihlak, miks piimatooted maksust kõrvale jäävad.
«Piimatoodetes on kasulikke aineid rohkem,» jätkas Pihlak, «näiteks kaltsiumit. Ja nad on toitvamad. Suhkruga magustatud jookidest peale suhkru ja tühjade kalorite rohkem midagi eriti ei saa.»
Sotsiaalministeerium ei soostu praegu maksuobjekti kommenteerima, seega jääb karastusjookide tootjatele arusaamatuks, miks puudutab maks vaid neid. Pihlaku sõnul otsustab maksu objekti üle rahandusministeerium ning hetkel on tõesti fookusesse võetud vaid karastusjoogid.
Karastusjookide konkurentsivõime langeb
«Tõesti on seis natuke ebavõrdne,» sõnas karastusjookide tootjate liidu juht Nele Normak. «Viimane Tervise Arengu Instituudi uuring näitab, et põhilised allikad, kust inimesed lisatud suhkruid saavad, on eeskätt ikkagi pagaritooted, maiustused, kompvekid, jäätised, piimatooted, mahlajoogid. Alles viiendal kohal on karastusjoogid.»
«Saan aru, et karastusjoogid sisaldavad lisatud suhkruid. Tootjad tegelevad järjepanu selle vähendamisega. Üle Euroopa on tootjad vähendanud lisatud suhkruid jookides juba 12 protsenti,» lisas Normak.
Normaku sõnul näitab maailma praktika, et lisamaksu tekitamine pole tarbimist märkimisväärselt vähendanud.
«Müük küll väheneb, aga tarbimine inimese kohta on seetõttu vähenenud vaid 36 milliliitrit, mis on 16 kilokalorit päevasest energiahulgast,» märkis ta.
«Kui väheneb müük, siis väheneb ka inimeste tarbimine,» tõdes Pihlak, et see ongi eesmärk.
Teisi suhkrurikkaid tooteid maks ei puuduta
Seda, et suhkrutarbimine kanduks üle näiteks sõõrikutele, ei pea Pihlak võrreldavaks suuruseks: «Sõõrikud ei ole võrreldavad suhkruga magustatud jookidega, asendustoode ta kindlasti ei ole.»
Pihlaku sõnul on suhkrumaksul kolm eesmärki: «Esiteks tarbimise vähendamine, teiseks, et tootjad asuksid toodete koostist muutma ja suhkrusisaldust vähendama ning kolmandaks teadlikkuse tõstmine seoses maksuga.»
Seda, kas tulevikus plaanitakse maksustada ka teisi suhkrurikkaid tooteid, ei osanud Pihlak kommenteerida. Muude magusate toodete vähendamiseks kasutatakse tema sõnul teisi meetmeid nagu näiteks reklaamipiirangud ja teadlikkuse tõstmine.
«Kindlasti pole me nõus, et see maks hõlmab ainult karastusjooke,» nentis Normak, «meie eelistame, et haaratud oleks kõik lisasuhkrut andvad toiduainete kategooriad.
Pihlak leiab, et siiski on mõistlik esialgu alustada kitsama kategooria maksustamisega ja vaadata siis edasi.