:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
Kesk-Euroopa riikide seas põhjustas hiljuti ärritust poliitikute veendumus, et rahvusvahelised kontsernid diskrimineerivad neid, müües kehvema kvaliteediga kaupa kui Lääne-Euroopas. Postimehe stuudios selgitasid erinevatele turgudele tootmise põhimõtteid Valio turundus- ja tootearendusdirektor Krista Kalbin ja Coca Cola avalike suhete juht Nele Normak.
PÄEVAINTERVJUU Toidutootjad selgitavad, miks kaupade koostis riigiti erineb (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Coca Cola retsept on üle maailma samasugune,» kinnitas Normak, «kuid magustamiseks kasutatakse erinevaid aineid ja tooraineid, millest saadakse suhkrut.»
«Eestis, Lätis, Leedus, Poolas ja Soomes kasutame suhkrut, mis on toodetud suhkrupeedist. Suhkrupeet on meil kasvatatav tooraine. Ungaris on oma maisikasvatus ja nemad kasutavad fruktoosisiirupit. Samamoodi USAs – toetatakse oma tööstusharusid,» selgitas Normak.
Normaku kinnitusel suudaks eesti tarbija maitse poolest vahet teha, kas karastusjook on magustatud suhkrupeedist saadud suhkru või maisisiirupiga.
«Kauba kvaliteet on kindlasti üks ja seesama,» kinnitas Valio esindajana Krista Kalbin, viidates Baltikumile ja Soomele. Eestis on Valiol piima- ja juustutehas, samuti üle kümne tehase Soomes ning kvaliteedi osas erisusi ei tehta, mis tähendab tarbija jaoks seda, et Soome letilt ostes ei ole tegemist millegi poolest parema ega täiuslikuma tootega kui Eestis.
«Seda kinnitab ka see, miks on pakenditel nii palju erinevaid keeli – müüme sama toodet mitmel erineval turul. Me ei vaheta selleks isegi pakendit,» lisas Kalbin.
Mõlema suurtootja esindajad kinnitasid, et Ida-Euroopa turg ja madalam ostujõud ei tähenda nende jaoks allahindlust kvaliteedis. «Ootused toote ohutusele ja kvaliteedistandarditele on sarnased meie tehastes üle maailma,» märkis Normak.
Küll aga võtavad tootjad arvesse kohaliku turu maitse-eelistusi. Nii on näiteks Kreekas ja Itaalias Fanta mahlasisaldus kuni 12%, samas kui Eestis tõsteti see alles hiljuti 3 protsendilt 5-le.
«See on maitses ja värvis tõesti tuntav,» tunnistas Coca Cola esindaja, «kohe näed, kumb on apelsinisem. See tuleneb kohalikest tarbimisharjumustest.»
Eestis kajastuks suurema mahlasisaldusega Fanta müümine kindlasti ka hinnas, mida Normak ei osanud prognoosida. «Kõik sõltub lõplikust retseptuurist ja sellest, mitmes riigis seda müüakse.»
Vaata täispikast intervjuust, kuidas edeneb viimasel ajal hitt-toodeteks saanud vähendatud suhkrusisaldusega kauba müük ning kas suhkrustatud karastusjoogid ikka näitavad tarbimise vähenemist.