Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Monika Kelle ja Kerli Tallo: Eesti liikluse argipäev: kinnisilmi sõitvad juhid

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Monika Kelle | FOTO: Erakogu

Mustad kastid autodes võivad varsti saada reaalsuseks, kuid mida teha, et vales suunas veerema hakanud vankrit tagasi pöörata? küsivad Monika Kelle ja Kerli Tallo maanteeametist.

Kerli Tallo | FOTO: Erakogu

«Palun mitte segada!» uksesilt on iga hotellitoa varustuses ning hindamatu abimees, kui hing ja keha vajavad rahu ja puhkust. Samasugune «Ära sega» funktsioon, ent ka helina vaigistus, lennurežiim, roolis olekust teavitav äpp on peaaegu kõigis telefonides, kuid pole sugugi samaväärselt populaarsed. Kas uni on tähtsam kui elusalt ja tervelt koju jõudmine?

General Motors alustas 2014. aastal pilootprojekti, mille eesmärk on lähema viie aasta jooksul varustada osa mudeleid täiesti uue tarkvaraga. Kas tegu on tehnikahuviliste unistuste sõidukite ning autoajakirjade disaini- ja testirubriikide lemmikutega?

Vaevalt küll. Nimelt on uue lahenduse keskmeks salongi paigutatud kaamerad, mis jälgivad juhi silmade tööd. Eesmärk tuvastada, kas roolis olija vaatab teele või on suunanud pilgu telefonile või on sootuks tukkuma jäänud. Kui silmalaud liiguvad ohtlikult vähe, teeb tark süsteem edasi sõitmise võimatuks, sundides kiirust vähendama ja peatuma.

Sellest tõotab kujuneda läbimurdelahendus võitluses kõrvaliste tegevuste, eelkõige telefoni kasutamisega autoroolis. Pole enam naljalt riike, kus tähelepanu hajumist ei peetaks üheks liiklusohutuse võtmeprobleemiks. Inim- ja varaliste kahjude vähendamiseks on kasutusel kõik võimalikud meetmed: ennetus ja teavitus, seadused ja trahvid, koostöö rakenduste loojate ja telefonitootjatega ning aina enam ka autotööstusega.

Miks autoostjatele ei hakka suure tõenäosusega General Motorsi mudelid meeldima, on privaatsuse kadumine. Salvestussüsteemist saab auto must kast, mis on avarii või ohtliku olukorra tekitamisel tõendusmaterjaliks nii politseile, kohtule kui ka kindlustusseltsile. Üks tulevikustsenaarium võib olla seegi, et telefoniga roolis patustanul hakkab olema kõrgem liikluskindlustustariif.

Ehk on privaatsuse kadumine ja seadusesilma tungimine kõige isiklikumatesse kõnedesse ja vestlustesse see motivaator, mis paneks 71 protsenti Eesti autojuhtidest, kes roolis telefoni kasutavad, halvast harjumusest loobuma. Iga liikluses osaleja lubadus tähelepanu hajuvate tegevustega mitte tegeleda ning sellest kinni pidamine on ainus garantii, et kaameratega varustatud autod ning telefoni kui asitõendi loovutamine väiksemagi plekimõlkimise korral ei saa reaalsuseks.

Maanteeameti kampaania «Kui juhid, siis juhi» ning koostöös politsei- ja piirivalveametiga 5. aprillil toimuv mobiilivaba päev annavad võimaluse neil teemadel kaasa mõelda, oma hoiakuid ja käitumist analüüsida ning arvamust avaldada.

Kõrvaliste tegevuste ohtlikkust kiputakse enamasti alahindama ning usutakse, et rikkumise korral on neid on ka raske tõendada. Ekstreemsemad kõrvaltegevused, millega tähelepanu hajumise teemat uurinud liikluspolitseinik Vaiko Kivi on oma töös kokku puutunud, on näiteks habeme ajamine, sulgpallireketiga mängimine, supi söömine ja raamatu lugemine.

Maanteeamet on saanud päringuid, kas tõesti võib raadiokanalite vahetamise, söömise või suitsetamine eest trahvi saada. Mõistmaks, miks liiklusseaduse § 33 järgi on juhil keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, peab aru saama, kuidas kõrvalised tegevused tähelepanu hajutavad.

Need häirivad roolikeerajat visuaalsel, käelisel, auditoorsel ja tunnetuslikul tasandil. Kõne valimine, suitsetamine või söömine nõuab vähemalt ühe käe roolilt võtmist; pilk suundub teelt eemale; raadiost kõlav emotsionaalne spordiülekanne või peas rehkendamist vajav remondieelarve hägustavad tähelepanu veelgi. Nii ongi mitut tegevust võimatu korraga ja korrektselt sooritada.

Eestis juhtub tähelepanu hajumise tõttu keskmiselt 2,1 õnnetust päevas, lisaks sattus eelmisel aastal 34 protsenti juhtidest ohtlikesse olukordadesse: kaldus oma sõidurealt kõrvale; ei märganud foori või liiklusmärki; äkkpidurdas, et eessõitjale mitte sisse sõita; eksis teelt; ei pannud tähele jalakäijat või jalgratturit.

Söömine, naviseadmega tegelemine, veepudeli avamine jms mitte ainult ei või olla, vaid ka on avariide põhjuseks. Paraku on roolis olija tähelepanu olnud mitmel juhul sedavõrd hõivatud, et ta pole oma teost arugi saanud. Näiteks kajastas Äripäev eelmisel aastal juhtumit, kus autojuht ei märganudki, et oli lapsele otsa sõitnud, sest oli niivõrd süvenenud oma nutitelefoni.

See osutab tõsiasjale, et ajal, mil inimene tegeleb mobiiliga, sõidab auto ilma juhita, ning mida rohkem on mobiiliga rääkivaid juhte, seda enam on meie teedel «isesõitvaid» sõidukeid, mis tehniliselt pole juhita sõitmiseks veel valmis.

Maanteeameti küsitlusuuringu järgi ei tahaks 52 protsenti roolikeerajatest tegelikult autojuhtimise ajal telefoni kasutada, kuid tunneb selleks kohutust, ning 35 protsenti juhtidest jääb vaevama, kui nad ei vasta sõidu ajal telefonile. 58 protsenti inimestest ei soovi, et kaasliiklejad märkaks nende seadusvastast mobiilikasutust.

Põhjused, miks ei olda vastutustundlikud, peitub peale vähese ohutunde ka surves olla 100 protsenti kättesaadav ja halb emotsioon, kui kõnele vastamata jätta. Eriti tajutav on sotsiaalne surve valdkondades, mis on seotud autojuhtimisega või põhinevad telefonitööl: kullerid, bussijuhid, transpordi- ja logistikatöötajad, müügispetsialistid jne.

Suure läbisõiduga ja kutseliste juhide seas on enim neid, kes ei ole nõus telefoni kasutamisest loobuma ja leiavad, et juhtimise ajal on hea telefonitsi asju ajada. Kaarel Rätsepa Haapsalu kolledži jaoks tehtud vaatlusuuring näitas, et 25 protsenti Pärnu linnas ning maakonnas sõitvatest liinibussijuhtidest kasutab mobiiltelefoni. See näitaja tõuseb hüppeliselt õhtuti (53%) ja nädalavahetustel (45%).

Just seetõttu on maanteeamet suunanud sel aastal teraviku ettevõtetele ja asutustele. Mobiilivabal päeval toimuvad liikluskoolitused peaaegu igas Eesti maakonnas. Liitunud on näiteks katuse- ja ehitustoodete firma, uksetehas, juustutööstus, teater, haigla, ent ka kaitseväe üksus.

Väikest teadlikkuse kasvu näitab seegi, et oma töötajate liiklusharidust on hakatud väärtustama ning see on aina enam osa ettevõtte mainest ja vastutustundlikkuse kuvandist. Oluline on paika panna reeglid, kuidas peaks toimima autoroolis olev töötaja, kellele tuleb kõne, ning vastupidi, millal ja mis olukordades helistada kolleegile, teades, et ta on sõidus.

Eestis on üle 550 000 mobiiltelefoni, mis tähendab väärkasutuse korral iga päev kuni pool miljonit liiklusohtlikku olukorda. Lubagem kõigil ohutult koju jõuda. Need mõned minutid, et vastamata või valimist vajav kõne võtta, leiab kindlasti teelt eemale parklasse keerates, lõunapausil, kohvinurgas või metsajooksul.

Tagasi üles