:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
Postimehe otsestuudios debateerisid Artur Talvik (Vabaerakonna fraktsioon) ja Kalle Muuli (IRL), kas valimisliite peaks riik rahastama hakkama või mitte. Muuli sõnul on tegemist seltsingu või sõprusklubiga, mis pole pikas perspektiivis nii tugev ega jätkusuutlik kui erakond.
PÄEVAINTERVJUU Muuli Talvikule: sõprusklubi pole jätkusuutlik ega peaks riigilt raha saama (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu ei saa valimisliidud üldse raha,» rõhutas Talvik, «see on ebavõrdne konkurents ja oleme seetõttu tulnud välja kohaliku demokraatia edendamise eelnõuga. Täna riigilt tulev raha erakondade toetuseks – sealt võiks 25 protsenti jagada valimisliitude, üksikkandidaatide ja erakondade kohalike nimekirjade vahel.»
Talvik rõhutab, et selle rahaga käiks kaasas tingimus, mis ei lubaks nn parteilisi töökohti luua, vaid on ette nähtud vaid tegevuse hõlbustamiseks: «Toiduahelat ja kampaaniavõlgu sellega maksta ei tohi.»
Kalle Muuli on varasemalt seda plaani korruptsioonihõnguliseks nimetanud, ent taganes sellest väitest täna stuudios.
«Võib-olla on see natuke üle pingutatud, aga ma peaksime ikka mõtlema, mis siis demokraatias oluline on. Kas liigume suuremate ja tugevamate organisatsioonide poole või tahame, et organisatsioonid oleks pisikesed ja nõrgad,» selgitas ta.
Muuli hinnangul on valimisliit lahendus vaid väikese omavalitsuse jaoks: «Suuremates omavalitsustes, kus on olemas ka suurem valik parteinimekirjadest – kõik maailmavaated, mis vähegi mõeldavad on – siis pole valimisliitu vaja.»
Muuli jaoks on faktiline probleem ka see, et valimisliit on juriidilises mõttes seltsing, millel puudub oma raamatupidamine ning seega oleks neile riigieelarvest raha jagamine hetkel mõeldamatu.
Talvik ei pea seda sugugi takistavaks asjaoluks, sest see on vormi, mitte sisu üle vaidlemine. Raamatupidamine peaks valimisliitudele rahastamise korral tekkima sarnaselt nagu hetkel MTÜ-del. Samuti võiksidki valimisliidud end MTÜ-dena arvele võtta.
Tulist vaidlust tekitas saatekülalistes ka vara jagamine erakonnas ja valimisliidus.
«Kui ma lahkun Isamaa ja Res Publica Liidust, ei saa ma sealt sentigi kaasa. Valimisliidust lahkudes saan ma selle protsendi, mis ma temast moodustan – näiteks viiendiku – endale.»
Talvik kordas seepeale, et Muuli on liialt kinni juriidilises kehandis. Vaata videost, kas ja millal võiks valimisliite soosiv eelnõu reaalselt hääletusele minna.