PÄEVAINTERVJUU Loone ja Milling: Liibanoni võiks saata kaitseliitlased või reservväelased

Eelmisel nädalal Liibanonist naasnud riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmete Oudekki Loone ja Madis Millingu sõnul võiks tulevikus kaaluda elukutseliste kaitseväelaste asemel missioonile kaitseliitlaste või reservväelaste saatmist.

Eesti kaitsevägi osaleb ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis 38 kaitseväelasega, kellest suurema osa moodustab jalaväerühm Estpla-22. Tegu on kaitseväe suurima välismissiooniga, kus lisaks jalaväerühmale teenivad 500-mehelise Iiri-Soome ühispataljoni koosseisus kolm staabiohvitseri ja üks vanemallohvitser. Üks staabiohvitser teenib ka UNIFILi staabis Naqouras. Ligi pool Eesti kontingendist on varasema missioonikogemusega.

Riigikogu on kaitseväele missioonil osalemiseks andnud mandaadi, mis kestab selle aasta lõpuni, kuid parlament kavatseb seda suure tõenäosusega pikendada. Parlamendi riigikaitsekomisjoni delegatsioonis Eesti rahuvalvajate ülesannete ja teenistusega tutvunud Millingu sõnul on missioon kaitseväele nii väljaõppe kui rahvusvahelise koostöö kogemuse mõttes kasulik, samuti on see Eestile poliitiliselt oluline.

Samas vajab tema sõnul kaalumist, kas üsna rahulikul rahuvalvemissioonil peaksid osalema tingimata elukutselised kaitseväelased või võiks sinna saata näiteks kaitseliitlastest või isegi reservväelastest koosneva üksuse. Näiteks Soome kontingendist ongi suur osa reservväelased.

«Meie elukutseliste kaitseväelaste jaoks on see missioon oma igapäevase tegevuse poolest, kõlab banaalselt, aga igav natuke, nad on selle missiooni jaoks üle kvalifitseeritud,» ütles Milling, kelle sõnul oli kaitseliitlaste või reservväelaste kasutamine ühe mõttena kõne all ka kohtumisel Eesti kontigendi ülemaga.

Loone ütles samuti, et tõenäoliselt tuleb missiooni pikendada, sest nii kohalike elanike kui Liibanoni poliitikute hinnangul toob rahuvalvemissioon piirkonnale rohkem kasu kui kahju. «Me ise saame sellest pigem kasu, see on Eesti riigi jaoks hästi kulutatud raha ja seda on mõtet pikendada, aga tuleks vaadata, kelle me sinna saadame,» märkis ta.

Nii Milling kui Loone nentisid, et rahuvalvajad jäävad Lõuna-Liibanoni ilmselt veel pikaks ajaks. Millingu sõnul tahaks iga riik kontrollida oma territooriumi ise, kuid Liibanoni relvajõud ei ole selleks praegu veel valmis. «Teisalt, kui ÜRO missioon lahkub, lahkub ka raha ja sellest ei olda ka huvitatud,» ütles ta.

Parlamendi riigikaitsekomisjoni neljaliikmeline esindus külastas eelmisel nädalal ÜRO rahuvalveoperatsiooni ala Lõuna-Liibanonis ning kohtus Beirutis Liibanoni parlamendi riigikaitsekomisjoni ja Liibanoni kaitseministri Yacoub Riad Sarrafiga. Lisaks Loonele ja Millingule osalesid visiidil komisjoni esimees Hannes Hanso ja liige Johannes Kert. Lähiajal plaanib Liibanonis teenivaid Eesti rahuvalvajaid külastada ka president Kersti Kaljulaid.

Scoutspataljoni staabi- ja tagalakompanii baasil moodustatud Eesti jalaväerühm teenib alates jaanuari keskpaigast kuni märtsi keskpaigani Liibanoni ja Iisraeli eraldaval sinisel joonel asuvas baasis UNP 6-50, ülejäänud aja ehk missiooni esimesed ja viimased kaks kuud ollakse sinisest joonest põhjas, At Tiri asula lähistel asuvas ÜRO rahuvalvebaasis UNP 2-45.

Eesti rahuvalvajad mehitavad vaatlusposte ning käivad nii päevastes kui öistes patrullides, et näidata UNIFILi kohalolu ja kontrollida, et konflikti osapooled sõlmitud lepingutest kinni peaksid. Kuigi olukord Lõuna-Liibanonis on rahulik, on pinged eri osapoolte vahel endiselt olemas. Intsidentide korral on rahuvalveüksuste ülesandeks ära hoida olukorra eskaleerumine.

Lisaks sinisele joonele viiakse patrulle läbi ka ümberkaudsetes linnades, külades ja turgudel ning tehakse koostööd nii Liibanoni relvajõudude kui kohalike kogukondadega. Kompanii vastutusalal on enam kui kümmekond asulat, kus suveperioodil elab ligi 30 000 inimest.

Eesti kaitseväelased on erinevate ÜRO missioonidega piirkonda panustanud 20 aastat. Aastatel 1996–1997 teenis UNIFILi missioonil 135 kaitseväelasest koosnenud Eesti rahuvalvekompanii, 1997. aastast osalevad Eesti kaitseväelased vaatlejatena ka ÜRO vaatlusmissioonil UNTSO.

Kokku on UNIFILi koosseisus Liibanonis üle 10 000 sõjaväelase ning 1000 tsiviilametnikku ja kohalikku tsiviiltöötajat. Koos Liibanoni relvajõududega aitab UNIFIL muu hulgas puhastada sõdade ajal mineeritud alasid. 1978. aastal loodud rahuvalvemissioonil osaleb praegu 40 riiki.