PÄEVAINTERVJUU Spetsialist: kaheksatunnine tööpäev on tööjõu raiskamine

Postimehe otsestuudios selgitas Elisa personalijuht Kaija Teemägi, miks on palju tulemuslikum rakendada hoopis kuue- või neljatunnist tööpäeva ja kontorist eemal töötamist. Mida võidab sellest ettevõte ja mida töötaja?

«Me oleme õppinud, et kui inimene saab töötada lühema aja vältel ja teha vähem töötunde, suudab ta olla oluliselt produktiivsem, rõõmsam ja tal jääb aega oma muude tegevuste ja perekonna jaoks,» selgitas Teemägi.

Väljakutse juhtidele

Selline tööaja planeerimine on eelkõige väljakutse juhtidele ja juhtimisviisile – töö ärategemise viisist palju olulisem on see, kas saavutatakse tulemus.

«Loomulikult me ei saa eeldada, et nelja tunni jooksul tehakse täpselt samamoodi tööd kui kaheksa jooksul, juhtimisväljakutse seisnebki selles, kuidas töö ümber korraldada ja suunata spetsialiseerumist, kui mõnel ametikohal on ülesannete hulk väga lai,» rõhutas Teemägi.

Spetsialisti sõnul on elementaarne, et inimene ei suuda istuda pikka tööpäeva ühe koha peal ning tegeleda terve selle aja ainult tööülesannetega.

Kaheksat tundi ei pea tegema järjest

«Me oleme väga kinni jäänud selle kaheksa tunni mudelisse – seda kaheksat tundi võib teha ka pikema aja jooksul, osa ennelõunal, osa pärastlõunal ja tegeleda lõuna ajal millegi muuga. Oleme liiga palju kinni selles, et kaheksa tundi peab järjest olema tehtud,» tõdes ta.

Sama palga maksmine ei tohiks tööandjates küsimusi tekitada, eriti juhul, kui lühema tööaja tulemusel on töötaja muutunud produktiivsemaks: «Kui ettevõttele toodetakse sama või isegi rohkem kasutegureid, siis miks mitte maksta hea töö eest?»

Hinnake tulemust, mitte istutud aega

Kõige paremaid tulemusi on Elisa näitel andnud müügitööga tegelevate inimeste tööpäeva lühendamine. See kehtib nende töötajate kohta, kellel tuleb väga palju ja intensiivselt suhelda ning sellisel juhul on tööaja lühendamine, pauside tegemine ja ümber mängimine igati põhjendatud, et saavutada paremaid tulemusi.

«Juhid peaksid tegelema sellega, kuidas on eesmärgid püstitatud ning kuidas juhtida tulemusi. Tööjõud on suhteliselt kallis ressurss, seega tuleks seda kasutada võimalikult efektiivselt. Küsida tuleks, kas see viis, kuidas tööjõud end tagasi toodab, on mõistlik,» lisas ta.

Teemägi usub, et lisaks üksikutele innovaatilistele ettevõtetele, võib sellist tööturu muutumist rohkem näha kolme kuni viie aasta perspektiivis.

«Ma näen, et turul astutakse juba esimesi samme selleks, et õppida kasutama saadaval olevat tööjõudu nii, et neile oleks midagi pakkuda. Tuleb hakata katsetama – olla julge, teha vigu ja nendest õppida.»

Vaata saatest, kuidas tuleks Teemägi sõnul parandada suhtumist ja suhtlemist kodust või mujalt töötavate inimestega ning millise eelise see annab.