Peaminister Jüri Ratas andis aasta lõpul Postimehele südamliku ja avameelse intervjuu. Rääkisime temaga Stenbocki majas inimsuhetest, pidevast võistlemisest iseenda ja teistega.

Inimesed, kes teiega koos töötavad ütlevad, et teile meeldib neid üllatada. Kui paljusid inimesi te sel aastal üllatanud olete?

Ma ei teagi.. Tean vaid, et mulle ei meeldi, kui minu abikaasa mulle üllatusi teeb, sest siis ei kontrolli nagu olukorda.

Eks see ole üllatusterohke aasta olnud, eriti töises plaanis väga paljudele. Eesti poliitikas on see olnud üllatusterohke aasta kõigile – kõik, mis sai alguse presidendi valimiste ajal.

Mul oli võimalus intervjueerida teid täpselt kaks aastat tagasi, siis veel mitte peaministrina. Üllatasite toona tervet saatemeeskonda ja seda meenutatakse siiani.

Jah, ma mäletan seda. Olin toona Korvpalliliidu vabatahtlik, või siis president. Tänan, et tulite selle üllatusega kaasa. Korvpalli jaoks oli toonane sündmus suur võidukäik ja väljakutse, selles mõttes oli ka antud saatel suur roll, pileteid osteti üle 25 000.

Kas saate peaministrina endale eksprompt käike enam lubada? Riskida enda tõsiseltvõetavusega?

Soovin ikka teha neid käike, mis ei ole ka mu lähimatele ametikaaslastele teada. Sellist poisilikku lähenemist on mõnikord vaja.

Teatud hetkedel peab oma isiklikku elu üritama korraldada peaministriameti kõrval. Hiljuti abikaasa helistas ja ütles, et meil on võimalik viia lapsed vanavanemate juurde – kas me läheksime kinno? Ma ei tea kui suur üllatus see oli, aga päevakavas seda igatahes polnud. Vaatasime toredasti kolmekesi koos abikaasa ja ihukaitsjaga filmi kinos ja kõigile meeldis.

Teie lähedasemad kolleegid räägivad, et üks teie lemmik lauseid olla, et «vale mees ei tohi teha õiget asja». Mida see tähendab?

Me iga kord arvame, et kui konkurent – mõni teine erakond – algatab initsiatiivi ja ütleb, et see on väga hea, siis me ei saa seda läbi lasta, sest siis kõik Eestimaa inimesed edaspidi valivad seda erakonda.

Enamus inimesi üldse ei tea, missuguse otsuse taga on üks või teine erakond. Nende jaoks on küsimus, kuidas nende igapäevaelu kulgeb. Seega ma arvan, et ei pea vastu seisma sellele, mis ei ole konkreetselt meie idee.

Jäärapäisust ja trotsi tuleb inimeste igapäevases suhtluses ikka ette. Samas elame ajal, kus headest ideedest on puudus. Kui palju te sellega kokku puutute?

Emotsionaalses ja isiklikus plaanis mõnikord ikka tunnetad sisemiselt, et aga miks mina ei tulnud selle hea mõtte peale? Küsimus on, kas sa siis lähed selle ideega kaasa või hakkad vastu töötama. See eeldab suuremeelsust ja oleneb lastetoast.

Sul on vaja partnereid ja meeskonda, sest 21. sajandil ei mängi ükski naine või mees üksinda suurt rolli.

Vaata ja kuula videost, miks peab Jüri Ratas aastat 2016 enda jaoks hoopis ebaõnnestunuks ning millal ja miks ta pöördub ta Jumala poole.

Saame teada, milles võistleb peaminister iga päev iseendaga, kui palju on tal sõpru ning mida peab elus olulisimaks varaks.