Raimond Kaljulaid

FOTO: Tairo Lutter

Ühelt poolt tunnen, et ei peaks Ene Ergma maksureformi puudutavate seisukohtade üle arvamust avaldama, sest need on pigem ühe teise erakonna siseasi. Aga teisalt, kuna astmeline tulumaks on olnud pikalt just Keskerakonna peamine maksupoliitiline eesmärk, väärivad Ergma väited siiski vastuargumente ka meie poolt, kirjutab Keskerakonna juhatuse liige, Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid.

Ergma nimelt kirjutas järgmist:

«Olen sügavalt veendunud, et ühiskonna kihistumise vähendamisel on kõige mõjuvam faktor hea haridus. /.../ Millise sõnumi saatis uus koalitsioonilepe selle kohta meie noortele? /.../ minu arvates väga selge sõnumi: õppimine on aja raiskamine, sest mida kauem õpid ja mida kõrgem on su kvalifikatsioon ja seega võimalus teenida elamisväärset palka, seda rohkem riik sind karistab.»

Siin on vähemalt kaks problemaatilist aspekti, mida tuleb täpsustada.

Esiteks, karistamisest

Uue valitsuskoalitsiooni kavandatav tulumaksureform ei kehtesta Eestis astmelist tulumaksu, veel vähem «karistab» kõrgepalgalisi. Eesmärk on vastassuunaline – madalat ja keskmist palka teenivate inimeste maksukoormuse vähendamine läbi maksuvaba tulu tõstmise 500 euroni kuus.

See annab alates 2018. aastast kuni 1200 eurot teenivatele inimestele igakuiselt 62 eurot enam, kui kehtiv seadus ette näeks. Maksumuudatusest võidavad kõik, kes teenivad kuni 1758 eurot. Sellest jõukamate maksukoormus tõuseb sõltuvalt sissetulekust kuni 38 euro võrra kuus.

38 eurot kuus ei ole üle 1758 eurot teeniva inimese jaoks küll mingi karistus.

Teine etteheide - haridus ja selle väärtustamine

Usun, et see maksureform suurendab vaestes peredes kasvavate laste ja noorte võimalusi jõuda keskklassi hulka. Eriti vähekindlustatud peredes jääb hariduse omandamine väga tihti just pere sissetulekute taha.

Igaüks, kes on töötanud kohalikus omavalitsuses ja puutunud kokku esmatasandi sotsiaalhoolekande küsimustega, mõistab hästi, mida ma räägin. On peresid, kelle jaoks 20-eurone toetus koolikaupade ostmisel on suur asi. Rääkimata siis sellest, kui isal ja emal jääb kätte alates 68 eurot rohkem iga kuu.

Keskklassi peredes võib just see rahasumma olla otsustav näiteks ülikooli minekul või seal püsimisel, võimaldades noorel inimesel vanemate toel ülikooliõpingute ajal keskenduda õppimisele ja vähendades seeläbi väljalangevust kõrgkoolist või ametikoolist.

Elik, tulumaksuvaba miinimumi tõus kindlasti toetab noorte võimalusi omandada hea haridus ja kindlustada endale parem elujärg.

Tuleb aru saada, mis on nende protsesside taga, mis on käivitunud paljudes Ida- ja Lääne-Euroopa riikides. Millest tuleb populistlike poliitiliste liidrite esiletõus, Brexit ja ka Donald Trumpi võit Ameerika Ühendriikides.

Need on saanud võimalikuks vaid tänu sellele, et väga oluline osa lääne ühiskondades elavatest inimestest tunneb, et on sattunud majanduslikult täiesti väljapääsmatusse olukorda. Ja neil on objektiivselt õigus.

Kasvu kas ei ole või kui on – see ei jõua kunagi nendeni.

Kui me ei võta midagi ette, et toetada inimesi, kes ei kuulu keskklassi hulka, kuid tahaksid sinna kuuluda, siis läheb Eesti sama teed. Kui me ei toeta neid, kes juba on keskklassis ja soovivad seal püsida, siis läheb Eesti sama teed.

Ütleksin nii, et see tulumaksureform, mille tuntav mõju jõuab Eesti inimesteni 2018. aastal, tuli absoluutselt viimasel hetkel ja isegi sellest üksinda ei piisa. Igal juhul tuleb samaaegselt jõuda ka senisest kiirema majanduskasvu ning sissetulekute kasvuni.