Ergma nimelt kirjutas järgmist:
«Olen sügavalt veendunud, et ühiskonna kihistumise vähendamisel on kõige mõjuvam faktor hea haridus. /.../ Millise sõnumi saatis uus koalitsioonilepe selle kohta meie noortele? /.../ minu arvates väga selge sõnumi: õppimine on aja raiskamine, sest mida kauem õpid ja mida kõrgem on su kvalifikatsioon ja seega võimalus teenida elamisväärset palka, seda rohkem riik sind karistab.»
Siin on vähemalt kaks problemaatilist aspekti, mida tuleb täpsustada.
Esiteks, karistamisest
Uue valitsuskoalitsiooni kavandatav tulumaksureform ei kehtesta Eestis astmelist tulumaksu, veel vähem «karistab» kõrgepalgalisi. Eesmärk on vastassuunaline – madalat ja keskmist palka teenivate inimeste maksukoormuse vähendamine läbi maksuvaba tulu tõstmise 500 euroni kuus.
See annab alates 2018. aastast kuni 1200 eurot teenivatele inimestele igakuiselt 62 eurot enam, kui kehtiv seadus ette näeks. Maksumuudatusest võidavad kõik, kes teenivad kuni 1758 eurot. Sellest jõukamate maksukoormus tõuseb sõltuvalt sissetulekust kuni 38 euro võrra kuus.
38 eurot kuus ei ole üle 1758 eurot teeniva inimese jaoks küll mingi karistus.
Teine etteheide - haridus ja selle väärtustamine
Usun, et see maksureform suurendab vaestes peredes kasvavate laste ja noorte võimalusi jõuda keskklassi hulka. Eriti vähekindlustatud peredes jääb hariduse omandamine väga tihti just pere sissetulekute taha.
Igaüks, kes on töötanud kohalikus omavalitsuses ja puutunud kokku esmatasandi sotsiaalhoolekande küsimustega, mõistab hästi, mida ma räägin. On peresid, kelle jaoks 20-eurone toetus koolikaupade ostmisel on suur asi. Rääkimata siis sellest, kui isal ja emal jääb kätte alates 68 eurot rohkem iga kuu.