Postimehe otsestuudios oli täna viimast päeva välisminister Jürgen Ligi, kelle sõnul tõlgendati tema ütlemisi France24 saates valesti. Samas peab ta võimalikuks, et Venemaa president Putin võib üritada Eesti uuele valitsusele toetust avaldada.
PÄEVAINTERVJUU Ligi: Putin võib teha kummarduse Eesti uuele valitsusele (27)
/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
23. november 2016, 14:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Väljaütlemise kontekst oli ju küsimus, lisaks omistati mulle mõtteid, et Reformierakond pole midagi valesti teinud – see meeldis mulle sama vähe,» kommenteeris Ligi uue valitsuse nimetamist kaotajateks või luuseriteks, «ma ei ütleks iialgi selliseid lauseid.»
«Väide oli, et valitsus kukkus majanduse pärast – minu vastus oli «ei» – majanduses toimunu ei tulenenud valitsusest ega sellest, et Reformierakond oleks majanduse tuksi keeranud. Põhjused on mujal, see oli kontekst,» põhjendas Ligi.
«Pingete põhjus oli meeleolu, et üks erakond oli kolm korda järjest valimised võitnud, teistel oli kaotuse tunne. See oli otseselt valimiste kaotus, sest nii IRL kui sotsid olid väga kibestunud juba koalitsiooni läbirääkimistel.»
Ligi sõnul polnud sotsid toona oma tulemuste ega ministriportfellidega rahul: «Alustasime toona läbirääkimisi, kuulates etteheiteid valimiste võidu puhul. See oli hästi imelik algus. Seda vimma oli. Pidin seda õrnalt seal telekanalis ütlema.»
Ligi nõustus, et France24 saatejuhi sissejuhatusest võis jääda mulje, et Eestis on venemeelsed võimule tulnud ning lisas, et Eesti pandi ka ühte konteksti Armeenia ja Bulgaaria presidendivalimistega.
Kummardus Putinilt
«Kuid küsimus on ju ühemõttelistes seisukohtades, mis nii Keskerakonnast kui ka sotsidelt on tulnud. Aga imestada, et välisajakirjandus selliseid pealkirju paneb, on ikka rumal. Mille järgi meid siis veel paigutada, kui nii suur muutus tuleb peaministri erakonnast?»
Ligi pidas tõenäoliseks, et Putin võib teha kummarduse uuele valitsusele ja otsib selleks praegu võimalusi. «See oleks väga Putini moodi, kui ta avaldaks tuge uuele valitsusele.»
Ligi arvas ka, et välismeedia suhtumist Eesti valitsusse kui venemeelsesse ei saa ümber lükata: «See on ühe erakonna valijaskond, nende orientatsioon meedias. Vasakpoolsus ei ole probleem, probleem on see, et peaministri isik on täiesti teine ja leping Ühtse Venemaaga, mida üldiselt on vaid kõige mitteläänelikumatel riikidel.»
Enda sõnul Ligi valitsust otseselt venemeelseks pole nimetanud, pidi vaid kommenteerima selleteemalisi küsimusi: «Pidin vastama küsimustele ja ütlema, et me ei tohi sel lasta juhtuda.»
Uued ministrid «alustavad nullist»
«Meil on täiesti nullist alustav kaitseminister, meil on alustav välisminister, kes on küll hea professionaal, aga ta peab hakkama kõiki suhteid praegu looma. Meil on president, kes on välispoliitikas täiesti uus ja peaminister, kes ei ole kunagi välispoliitika vastu huvi tundnud.»
«Meie löögijõud välisrindel on praegu taganenud suhteliselt elementaarsele tasandile ja oma read tuleb uuesti üles ehitada. Mina kavatsen loomulikult toetada seda tegevust,» lisas ta.
Opositsioon pole ühtne
«Pole ühegi erakonna asi öelda, mis teises erakonnas toimub,» arvustas Ligi Artur Talviku väljaütlemist Reformierakonnale vajaliku sisemise puhastumise järele.
«Reformierakonna õhkkond on praegu see, et oleme palju vabamad ajama liberaalse konservatismi programmi. Kergendus on selles mõttes, et kui oled kogu aeg valitsuse detailsete otsustega ja koalitsioonipartneritega suhtlemisega hõivatud, siis see üldistamise aeg ja võimalus kaob ära.»
«Strateegianõupidamisi on olnud mitu ja taktika on see, et püüame maha võtta seda mainet, nagu oleksime nüüd tohutult kibestunud. Need inimesed, kes tööta jäävad, pole enam nähtaval, nad peavad ise hakkama saama. Küll aga on meie koht opositsioonis – ma olen sealt alustanud ja väga hästi hakkama saanud.»
Ligi nentis, et opositsioonipartneritega väga sarnased ei olda: «Peame seda ühisosa otsima ja Vabaerakonnas on hääletamist vaadates nii palju eri leere – näiteks Artur Talvik kogu oma imago ja riietusega rõhutab, et tema ei kuulu mitte kuhugi. Mitteerakond erakond. Niimoodi üks erakond efektiivne valitseja ei saa olla. See on populismi nišš – meie oleme rahvas, meie ei ole nemad.»
Siiski on opositsioonipartneritega Ligi sõnul juba suheldud ja isiklikke suhteid tuleb igatahes arendada. «Aga haukuda teise erakonna siseasjade peale – hoiame ikka ideede peal asja.»