/nginx/o/2013/07/05/1875294t1h6552.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2010/11/15/467679t1hd45b.jpg)
Külm. Brrrr! Küllap need 30 miinuskraadi löövad igapäevaelu sassi ja kindla peale keegi kusagil hirmsasti kannatab. Lapsed? Kodutud? Torud? Linnud-loomad?
Anneli Ammas: üks külmapüha võiks ju ikka olla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõne lapse, hea küll, ehk isegi sadu lapsi jätavad vanemad akna taga kraadiklaasi, pigem interneti ilmalehekülge uurides koju. Tegelikult oleks võinud kõik minna – koolibussid sõidavad peaaegu koduukse juurde ning koolimajade soojustatud akendest külm sisse ei pressi.
Kodututel on loomulikult raske, aga millise ilmaga poleks. Kodutute öömajad on esmaspäevast alates poolest päevast avatud. Kes püüab omal riisikol hakkama saada, neid võib küll traagiline saatus tabada, nagu eile ühe ehituskonteineris end sisse seadnud õnnetuga juhtus.
Torud võivad külmuda, aga nutikamad, mullusest krõbedast külmast õppinud on torudele elektriga «kasuka» selga tõmmanud ja nüüd jääb üle vaid pistik seina torgata.
Lindudele ja loomadele tõttavad inimesed appi vahel isegi liiga suure innuga.
Kui külm midagi-kedagi näpistama pääseb, siis on see rahakott, kui toasoojaarve postkasti potsatab. Pole midagi öelda – heaoluühiskonna ilmselged ilmingud piiluvad igalt poolt. Tore ju. Aga hakkaks hirmus kahju, kui meie põhjamaises kliimas külmapühad vanavanemate kaduvate mälestuste hulka vajuvad. Üks hea külmapüha peaks ikka igal lapsel olema, mida suurena meenutada!