Fotomontaaž, millega Postimees illustreeris 2004. aastal Edgar Savisaare arvamuslugu, kus Keskerakonna esimees põhjendas Ühtse Venemaaga sõlmitud koostööleppe vajalikkust.

FOTO: Postimees.ee

Koostöölepingu Venemaa võimuerakonnaga Ühtne Venemaa sõlmis Keskerakond 2004. aastal ning ei ole sellest seni taganenud. Toome ära valiku lepinguga seotud aruteludest ja vaidlustest 12 aasta jooksul.

Lepingu sõlmimine tekitas 2004. aastal lahkhelisid ka partei sees. Keskerakondlased väidavad pidevalt, et koostöö on puhtalt formaalne, ent lepingust hoitakse siiani kinni. Põhjenduseks, miks leping sõlmiti, on erinevad keskerakondlased toonud nii seda, et Ühtne Venemaa kaotas Venemaal kompartei mõju kui partei globaalset haaret, mis võimaldab dialoogi pidada parteidega üle maailma. Keskerakondlased käivad pidevalt Ühtse Venemaa kongressidel, ent mida veel koostöölepe kaasa on toonud, on ebaselge. Sestap kerkib iga kord, kui räägitakse Keskerakonna muutumisest, kohe ka küsimus, mis saab koostööleppest.

Käesoleva nädala alguses kirjutasime juhtkirjas:
«Praeguses olukorras ei piisa hillitsetud seletustest, et Keskerakonna leping Ühtse Venemaaga polevat kunagi tööle hakanudki ja sel polevat mingit tegelikku tähendust. Kasvõi hüüatused, mida oleme televisiooni vahendusel Kremli võimupartei tegelastelt kuulnud, ei lase paraku uskuda, et nimetatud lepingul mingisugust sisulist kaalu pole. End sõjakuritegusid toime panevast režiimist distantseerida on vältimatult vajalik ning Keskerakonna tulevastel juhtidel peab olema julgust ja südikust seletada seda ka Eesti venekeelsetele inimestele.»

FOTO: KE

FOTO: KE

2016

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Vladimir Velman kommenteeris täna, et Kremli võimupartei Ühtse Venemaaga sõlmitud koostööprotokoll ei kohusta Keskerakonda millekski ning tegemist on vaid tehnilise dokumendiga, milles ei ole mingeid salaprotokolle.

Vastuseks küsimusele, kas Keskerakond võiks loobuda koostööprotokollist Venemaa võimupartei Ühtse Venemaaga, ütles Kadri Simson nädala algul, et «Kõige lihtsam on öelda, et see leping on raugenud, juba aastaid koostööd ei ole. Kui te rahulikult loete, siis seal ei olegi lõpetamise klauslit, see ei ole tähtajaline leping.»

Ühtse Venemaa esindajad on ka Keskerakonna kaitseks sõna võtnud. Duumasaadik Vitali Milonov ütles oktoobri algul ERRi uudistesaatele «Aktuaalne Kaamera», et Edgar Savisaar ja tema kaaslased on langenud «pretsedenditu tagakiusamise ohvriks». Varasemalt on partei esindajad öelnud, et peavad just Keskerakonda selleks, kellega neil on kõige rohkem ühiseid väärtusi ning kellelt oodatakse võimuletulekut.

Veebruaris ajas koostöölepe Keskerakondlasi taas omavahel tülli. Volikogu istungil teemat küll arutati, kuid hääletuse eest võidelnud Jaanus Karilaid leidis nüüd, et kui «Jaan Poska suutis Lenini Venemaaga suheldes teenida Eesti huve, suudab Keskerakond midagi kasulikku Eestile saavutada ka Putini Venemaaga».

«Mina isiklikult näeksin hea meelega selle koostööprotokolli tühistamist,» oli Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid jaanuaris Postimehe stuudios kindlameelne, ent lisas, et Keskerakonnas sel teemal konsensust ei ole. 

2015

Sügis. Keskerakonna kongressi eel.

Keskerakonna esimehe kohale kandideeriva Kadri Simsoni sõnul on erakonna esimees Edgar Savisaar lubanud panna erakonna kongressil hääletusele koostööprotokolli jätkamise või tühistamise Kremli võimuparteiga Ühtne Venemaa.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni saadikud Jaanus Karilaid ja Märt Sults saatsid erakonnaliikmetele avaliku kirja, milles leiavad, et koostööprotokoll Kremli võimuparteiga Ühtne Venemaa tuleb panna erakonna kongressil hääletusele.

2014

Märts. Krimmi annekteerimine.

Toonane keskerakondlane Olga Sõtnik leidis, et partei peaks Ukraina sündmuste tõttu kaaluma koostöölepingu lõpetamist. Sõtnik pöördus avalikus kirjas partei juhatuse liikmete poole, soovitades lepingu lõpetamist. 

Kadri Simson ütles vastuseks, et Keskerakonna saadikute seas pole inimesi, kes erakonna koostöölepet Ühtse Venemaaga tuliselt pooldaksid, ning sisuliselt on see juba aastaid külmutatud olekus. «Juba kümme aastat tagasi olin ma selles suhtes palju kõhklevam kui Olga,» ütles Simson Postimehele. 

Edgar Savisaar  distantseeris ennast Keskerakonna ja Venemaa võimupartei Ühtne Venemaa vahel mõne aasta eest sõlmitud koostöölepingust, väites, et sellega tegeles tänaseks erakonnast lahkunud Ain Seppik.

Seppik ütles ERRile, et tema ei olnud erakonnaga Ühtne Venemaa koostööleppe sõlmimisel kõige suurem eestkõneleja ning toonitas, et Keskerakonda juhib ikka, alati ja igavesti Edgar Savisaar. Ta pakkus, et lepingu võiks nüüd üldse tühistada. Samas ei ole Savisaar tema sõnul ei ole seda ilmselt võimeline tegema. Esiteks valijate pärast, ja teiseks ei meeldiks see tema sõpradele Venemaal.

2012

Mais saab Venemaa presidendiks taas Putin, sellele eelnesid tema valitsusaja suurimad rahutused, kus rahvas avaldas meelt valimispettuste vastu. 

2011

August. Eesti presidendivalimiste eel.

Keskerakonna presidendikandidaat Indrek Tarand kutsus parteid üles lõpetama koostööd idanaabri presidendipartei Ühtse Venemaaga.

2010

Mais puhkeb Savisaare idarahaskandaal.

Tuntud Vene ajaloolane Boriss Sokolov leiab novembris Postimehele antud intervjuus, et Kreml on edaspidi sunnitud panustama sellistele Eesti, Läti ja Leedu erakondadele, mis on küll venesõbralikud, kuid ei sea kahtluse alla oma riikide iseseisvust ning mahuvad lääne demokraatia väärtuste süsteemi. Eestist toob ajaloolane näiteks Keskerakonna.

Balti Venemaa Uurimise Keskuse direktor Vladimir Juškin ütles, et Kremli ümberorienteerumine algas juba varem, siis, kui võimupartei Ühtne Venemaa asus sõlmima naabrite erakondadega koostöölepinguid.

Keskerakonna aseesimees, riigikogu väliskomisjoni aseesimees Enn Eesmaa ütles, et pole täheldanud märke Venemaa uuest aktiivsusest või muutustest suhtlusel erakondadega. «Meil on äärmiselt vähesed kontaktid nii parlamentide kui erakondade tasandil,» sõnas Eesmaa.

2009


Ain Seppik ütles, et partei delegatsioon eesotsas erakonna esimehe Edgar Savisaarega polnud Ühtse Venemaa kongressil «päris omas seltskonnas», sest Venemaa võimuparteilased nimetasid end konservatiivideks.

2008

Mais saab Venemaa presidendiks Dmitri Medvedev, Putinist saab peaminister.

August: Gruusia sõda
Keskerakonna aseesimehe Enn Eesmaa sõnul kavatseb erakonna juhatus võtta koosolekul arutlusele olukorra Gruusias ning selle sündmuste valguses tuleb kõne alla ka koostöö Ühtse Venemaaga. «Minul isiklikult pole Ühtse Venemaaga kontakte nendel päevadel olnud, kuid see on küsimus, mille ma tahan juhatuse istungil tõstatada,» lausus ta.

2007

Jaanuar. 

Riigikogu Keskfraktsiooni esimees Ain Seppik nimetas ebapädevaks riigikogu väliskomisjoni aseesimehe Marko Mihkelsoni veebipäevikus kirja pandud süüdistusi, nagu saaks Keskerakond tegevusjuhiseid Moskvast ja süüdistab vene poliitikutega koostöös hoopis Mihkelsoni.

Veebruaris pidas Putin Müncheni julgeolekukonverentsil kõne, mille järel leiti, et sellest õhkus külma sõja retoorikat ja kõlas soov taastada Nõukogude hiilgus.

Riigikogu liige Marko Mihkelson (Isamaa ja Res Publica Liit) hindas peaminister Andrus Ansipi vastuseid välispoliitikat ja Keskerakonna suhteid Ühtse Venemaaga puudutavatele küsimustele vastutustundetuteks ja leidis, et peaministri selline käitumine seab löögi alla Eesti välis- ja julgeolekupoliitika tõsiseltvõetavuse.

Aprillis toimub Eestis Pronksiöö.


Oktoober.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed Kalev Kallo ja Olga Sõtnik osalevad külalisena Moskvas president Vladimir Putini erakonna kongressil.

Venemaa Kremli-meelse erakonna Ühtne Venemaa üleeilne parteikongress möödus president Vladimir Putini võimu põlistamise tähe all. Kongressi külastas ka Ühtse Venemaaga 2004. aastal koostööleppe sõlminud Keskerakonna poliitik Kalev Kallo, kelle sõnul aitab parteide lävimine kaasa Eesti–Vene suhete parandamisele.

Detsember.

Mihkelson kirjutas oma blogis, et kuni Keskerakond pole loobunud koostööleppest Ühtse Venemaaga, seob lepe erakonda kaudselt kõigi viimasel nädalal Venemaal tehtud Eesti-vastaste sammudega. Ain Seppik nimetas teda selle peale küündimatuks.

2006

November.
Seppiku sõnul on Keskerakonna suhted pärast koostööprotokolli sõlmimist Ühtse Venemaaga 2004. aastal jahenenud, osaliselt põhjusel, et vahetus ka Ühtse Venemaa juhtkond. «Meil need suhted on suhteliselt olematud ja jahedad niikuinii ning siin peaks Vene riik endale näkku vaatama, miks see nii on. Meie tahame häid suhteid,» ütles Seppik.

Samuti ei ole Seppiku sõnul Ühtse Venemaa poolt Keskerakonnale tulnud signaale või avaldusi, mis puudutaksid riigikogus arutatavat seaduseelnõud, mis annaks juriidilise aluse Tõnismäe pronkssõduri eemaldamisele.

Ühtse Venemaa kongressil käivad Ain Seppik ja Keskerakonna riigikogu fraktsiooni aseesimees Vladimir Velman ning erakonna juhatuse liige ja Tallinna abilinnapea Kalev Kallo.

2005

September.

Peaminister, Reformierakonna esimees Andrus Ansip ütles taas, et ei näe probleemi Keskerakonna ja Venemaa võimupartei Ühtse Venemaa vahel sõlmitud koostööleppes

Jaanuar. 

Üle 20 viljandimaalase lahkub Keskerakonnast. Sarnaselt mitme teise viimasel kuul Keskerakonnast välja astunud või sellekohast plaani pidava inimesega heidavad Tarvastu parteilased erakonna juhtidele ette eelmise aasta detsembris sõlmitud koostöölepet Ühtse Venemaaga.

2004

Märtsis liitub Eesti NATOga, mais Euroopa Liiduga. Ukrainas toimub aasta lõpus Oranž revolutsioon.

Detsember. Keskerakond sõlmib koostööleppe Ühtse Venemaaga.

Koostööleppe allkirjastajasid Keskerakonna poolt Mailis Reps ja Ain Seppik, kes 2013. aastal astus hoopis Reformierakonna liikmeks. Ühtse Venemaa poolt kirjutasid alla Valeri Bogomolov ja Valeri Gussev.

Keskerakond süüdistab Res Publicat kadeduses. Selgitades, miks keskpartei just nüüd, keset Ukraina presidendivalimiste kriisi pidas õigeks Venemaa presidendi Vladimir Putini nn koduparteiga koostöölepingu sõlmida, väitis partei välissekretär Mailis Reps, et nad pandi fakti ette. «Ühtne Venemaa ütles meile väga konkreetselt, et neil on pakkumine Res Publica poolt, et sõlmida selline koostööleping ning kui meie peaksime sellest loobume, siis nad kaaluvad võimalust teha see Res Publicaga,» lausus Reps.

Keskerakond tahab sundida valitsust vähendama bürokraatiat Eesti-Vene suhetes, põhjendas Ain Seppik seda, miks ta lepingule alla kirjutas.

Edgar Savisaar tõrjus süüdistusi Venemaa huvide teenimises ja selgitas Postimehe veergudel arvamusloos, oma lähenemist.

Riigikogu väliskomisjoni esimees, respublikaan Marko Mihkelson kirjutas, et Keskerakonna sõlmitav koostöölepe teeb teoks Venemaa juhtide ammuse unistuse saada Eestisse oma poliitiline käepikendus.

Mitu partei parlamendifraktsiooni liiget avaldas lepingule vastuseisu ja rääkis parteist lahkumisest. Üks koostöölepingu opositsionäär, kes julges avalikult oma partei vastu minna, oli Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Arnold Kimber. 

Eelmise riigikogu liikmed Ülo Tärno ja Viive Rosenberg astusid Keskerakonnast välja, seda kaalub ka akadeemia Nord rektor Ene Grauberg.