Juhtkiri: koolidest ja edetabelitest, ilma emotsioonideta

Eksam. Foto: Postimees.ee

Kõige parem, mida lastele anda, on haridus. Seepärast on ühiskonnas traditsiooniliselt elav huvi koolide pingeridade vastu, mida näiteks eesti meedias on järjekindlalt avaldatud juba 1990. aastatest. Postimeeski reastas, nagu varasematelgi aastatel, koole eesti keele, matemaatika ja inglise keele riigieksami keskmiste tulemuste alusel.

Riigieksamitulemused on kahtlemata tähtis infoallikas haridust puudutavate otsuste ja kui vaja, ka muudatuste tegemisel nii kogu riigis, omavalitsuses kui ka mõnes kindlas koolis. Ja ka igale õpetajale, õpilasele, lapsevanemale, kes selle teabega ennast kurssi viia soovivad.

Kuid koolide pingereastamist riigieksamitulemuste põhjal ja tabelite avaldamist meedias on Eestis nii tänavu kui ka varasematel aastatel kritiseeritud, kuna see olevat tasuta reklaam nn eliitkoolidele ja alavääristavat nn tavakoole, mis võivad jääda tabeli teise poolde. See tekitavat olukorra, kus näiteks teatud Tallinna kesklinna koolide uste taga on pikad järjekorrad, teisi koole lapsevanemad aga väldivad.

Tegelikult ei ole aga kooli koht pingereas ju põhiline kriteerium, mille alusel lapsevanemad oma järeltulijale õppeasutust valivad. On ju terve hulk teisi, alustades kooli lähedusest kodule ning lõpetades selle spetsiifilise õppekallakuga. Ka ei saa koolide eksamitulemustel põhinevat pingerida taandada ainult koolidevahelisele võidujooksule selle nimel, kes on esikümnes või kolmekümnes.

Üldpilt oleneb võrdlusmaterjalist: kui vaatame kas või Postimehe pingerea koolide geograafiat, siis näeme, et head haridust saab ühtlaselt kõikjal Eestis. Selle poolest sarnaneme pigem Põhjamaadega kui näiteks mõne Ida-Euroopa riigiga, mille vastavatest pingeridadest on näha, et kvaliteetne haridus on kontsentreerunud vaid pealinna ja veel mõnda arenenumasse piirkonda.

Ühe aasta tulemusi ei maksa üleliia tähtsustada, sest kui intrigeeriv võistlusmoment kõrvale jätta, tuleb kõrvalseisjal objektiivse pildi saamiseks vaadata neid pingeridasid ja muutusi nendes pikema aja jooksul kui üks või kaks aastat. Ka Postimehes avaldatud pingerida näitab tegelikult lihtsalt seda, kuidas koolid eksamitulemuste põhjal tabelisse panduna üksteisega suhestuvad. Kui vaadata kas või viimast viit aastat, siis näeme koolide pingeridade tipus ikka peamiselt ühtesid ja samu tegijaid, mille põhjal võib järeldada, et selles vallas lühikese ajaga suuri muutusi ei toimu.

Kas kooli headust või halbust saab hinnata ainult riigieksamitulemuste põhjal? Tegelikult mitte. Ent kui küsida, kas on hea või halb, et sellised edetabelid ilmuvad, siis oleks vastus «hea», sest meedia täidab oma põhilist ülesannet – informeerida avalikkust – ning mida täpsemat informatsiooni ühiskonnaliikmed valdavad, seda paremaid otsuseid on nad võimelised vastu võtma.