Raivo Heinaru: millest sõltuvad kooli tulemused ja maine?

Foto: SCANPIX

Kui tähtis on koolis saadud hinne? Kindlasti oluline, sest see kajastab õpitulemuste ja -oskuste omandamise taset. Heade tulemuste korral on rohkem valikuvariante haridustee jätkamiseks, kirjutab endine koolidirektor Raivo Heinaru Õpetajate Lehes.

Sama on koolidel: edukamatel on komplekteerimisel suuremad valikuvõimalused, kuna ühele õpilaskohale on mitu kandidaati.

Õpitulemused määravad kooli taseme, see kujundab õppeasutuse maine, kooli suurima väärtuse. Mainekas koolis käia on väärtus omaette, kuna levinud arvamuse kohaselt on seal õppimiseks ja arenguks paremad võimalused.

Koht pingereas

Mille põhjal oleme aga hakanud koole nimetama tugevateks ja nõrkadeks? Riigieksamite tulemuste põhjal koostatud pingeridade alusel nimetati ajakirjanduses tabelis tagapool olevaid kooli veelgi krõbedamate sõnadega kui «nõrgad». See tekitas arusaama, et nendes omandatud kooliharidus pole ikka see õige.

Raske on koolijuhtidel olnud koolipidajale ja lastevanematele selgitada põhjuseid, miks kool riigieksamite keskmise tulemuse põhjal pingereas just ühel või teisel kohal asub. Samas on aga igal aastal maagümnaasiumi lõpetajate seas õpilasi, kes on saanud riigieksamitel märkimisväärselt kõrgeid tulemusi, ja neid, kes lõpetavad medaliga. Tähendab, kodukoolis on võimalik omandada hea haridus.

Et kooli taseme näitajaks sai koht pingereas, siis reageerisid koolid sellele omal moel, rõhuasetusi muutes. Suurendati eksamiainete õppimiseks ette nähtud tundide arvu, oli koole, kus viimasel poolaastal pühenduti ainult eksamiainete õpetamisele, ainetundides suunati kogu tähelepanu prognoositavate eksamiülesannete lahendamisele ning survestati õpilasi eksamiainete valikul. Kõike seda tehti soovist saada hea koht pingereas ja näidata kooli paremas valguses. Ootust ja närvipinget jätkus kogu suveks ja seda kuni pingeridade avalikustamiseni. Siis selgusid tulemused ja anti hinnang koolile ja õpetajale.

Võrrelda, mitte võistelda

Maal ei vali kool õpilasi, seepärast on eksamitulemused olnud aastate lõikes erinevad. Koolil läks kord hästi, siis jälle mitte nii, nagu sooviti, kuigi kool ja õpetajad olid samad.

Õpilasi 1. ja 10. klassi valivates koolides on tulemused aastate lõikes stabiilsed, tase ühtlaselt kõrge. Millistes koolides teevad õpetajad paremat tööd ja kas see väljendub saadud tulemustes, selle üle võib jäädagi vaidlema.

Et maakooli riigieksamite tulemuste keskmine küündiks nn eliitkoolide tasemele, seda ei saa tahta ja tundub, et selliste, ühe näitajaga pingeridade koostamise mõttetust on nüüd ka mõistetud. Koolide taseme võrdsust võime me tahta, kuid see ei ole võimalik.

Õppetaset tuleb mõõta ja võrrelda, kuid selles mitte võistelda. Taseme erinevus jääb. Taseme ühtlustamiseks on astutud ja astutakse samme, kuid kas see oodatud tulemust annab, näitab aeg. Pean silmas riigigümnaasiumide moodustamist maakonnakeskustesse, mis oleksid alternatiiviks eliitkoolidele Tallinnas ja Tartus. Kui loodavad gümnaasiumid osutuvad populaarseks, ei saa linnade eliitkoolid noppida endale maakonnakoolide parimaid põhikoolilõpetajaid. Selleks aga, et maakonnakeskustesse loodavate riigigümnaasiumide õpitase võrdsustuks eliitkoolide omaga, peab nendes gümnaasiumides tekkima õpilaskohtadele tugev konkurents.

Maakonnasiseselt sellist konkurentsi ei teki. Kas aga Tartu põhikooli lõpetaja soovib minna õppima Viljandisse ja Tallinna õpilane Raplasse? Raske uskuda, sest Tallinn ja Tartu on lisaks kõigele muule ka ülikoolilinnad.

Kasvatustöö tõhusamaks

Paraku on nii maal kui ka linnas koole, kus õpitulemused jäävad loodetust madalamaks ja kooli maine vajab parandamist. Põhjused on erinevad, sest on palju tegureid, mis kooli panust mõjutavad.

Ja kui koolipidaja kooli maine parandamiseks midagi ette ei võta, siis jookseb kool õpilastest tühjaks. Õnneks pole Eestis koole, kus üldse õppida ei saa. Küll aga saab ja annab parandada õpitulemusi.

Selleks tuleb muuta tõhusamaks kasvatustöö. Kasvatustöö tõhustamist saab alustada väikeste asjade juurutamisega: tervitamine, eksimuse korral vabandamine, kõnetamisel tõusmine, käitumine uksest väljumisel/sisenemisel jne. Olulist tähtsust kasvatustöös omab puhtus ja kord kooliruumides ning ilu meie ümber.

Enamik väärtusi õpitakse perest, osa sõpradelt, osa meediast, osa koolist. Kui kool keskendub puhtalt õppetööle, jättes kasvatustöö kodude kanda, siis on kuri karjas ja loodetud edu õppetöös jääb tulemata. Meeles tasub pidada vanarahva ütlust: et kasvatada üht last, on vaja tervet küla.

Kui kool koostöös koduga õpilase kasvatusele vajalikku tähelepanu ei osuta, on sageli tulemuseks allumatud, üleolevalt käituvad ning ühisreegleid ja koolikohustust mittetäitvad õpilased. Selliselt käituvatel poistel ja tüdrukutel on tavaliselt ka madal õppeedukus, mis kätkeb endas ohtu, et need õpilased muutuvad küüniliseks ning mõnikord ka vägivaldseks. Selline käitumine ei jää kooliseinte vahele, vaid levib ka väljapoole kooli.

Väga palju sõltub koolijuhist, milline on kool ja milliseks ta kujuneb. Milline on koolikultuur, see tuleneb koolijuhi nägemusest, pühendumisest, nõudlikkusest ja isiklikust eeskujust. Koolikultuuri antud õppeasutuses, mis majja sisenemisel ja seal viibides on tuntav ja tajutav, kujundab koolijuht ja mitte keegi teine.

Probleem on väärtustes

Eestis pole enam probleemiks teadmised, millele avas väravad internetiajastu. Probleem on väärtustes. Kui me ei lähtu väärtustest, siis muutub pelgalt meelelahutuseks iga tegevus, seda ka õppetöö ja koolis käimine.

Õpilane peab teadma, mis on hea, mis halb ja mis on õige, mis vale, ning vastavalt sellele käituma. Teada ju on, et kui moraal koos sotsiaalse ja administratiivse kontrolliga ei toimi, siis mandub iga tegevus, sh õpe.

Sama oluline on, et kool väärtustab õppetundi. Õppetundide ärajäämine/asendamine, aga ka nõudlikkuse ja kontrolli puudumine nõrgestab distsipliini ja mõjub pärssivalt õppe kvaliteedile.

Kool vajab erksat ja pühendunud koolijuhti. Praeguse palganumbri juures on koolijuhi ametikohale kompetentset juhti, eriti meesjuhti, keeruline leida. Koolide tegevuse elavdamiseks võib sobida ka direktorite vahetus ühest koolist teise.

Uude kooli tööle asumine on värskendav nii koolijuhile endale kui ka kogu kooliperele. Nii ei tekiks ka mugandumisohtu. Samas oleks huvitav jälgida, kui kaua võtab varem edukalt töötanud direktoril aega, et tuua seisakust välja ja muuta mainekaks mõni probleemide puntras olev kool.

Miks aga eelistatakse mõnda kooli teisele? Julgen arvata, et nende koolide edukuse alus on kindlad ühised väärtused ja tugevad traditsioonid. Haridust väärtustav lapsevanem, kes sageli on ise selle kooli vilistlane, hindab koolis tehtavat tööd õpilaste õpetamisel ja väärtuspõhisel kasvatamisel.

Tähtis on ka keskkond. Tallinna südalinna koolidele lisab väärtust nende asukoht, läheduses on raamatukogud, teatrid, muuseumid, näituse- ja kontserdisaalid. See on keskkond, kus toimub palju kultuuriüritusi, ja sellel on oma mõju. See kõik kokku loob soodsa pinnase õppimiseks ja arenguks.

Koolist sõltub palju, kuid elu on näidanud, et andeid omavad tugevad natuurid kerkivad esile igal juhul, olenemata sellest, millises koolis nad on õppinud ja millise lõpetanud.