Allar Veelmaa: kevadise matemaatika 6. klassi tasemetöö tulemused tuleb tühistada

Loo keskkooli matemaatikaõpetaja Allar Veelmaa sõnul on tal raske oma õpilasi riigieksamit tegema õpetada, sest eksami raskustase kõigub igal aastal. Foto: Toomas Huik

Möödunud õppeaastal 6. klassi matemaatika tasemetööks kasutatud veebikeskkond selliste ülesannete lahendamiseks ei sobi ning sestap tuleks tööde tulemused tühistada, kirjutab Loo keskkooli matemaatikaõpetaja Allar Veelmaa Õpetajate Lehes.

Mitmed Eksamite Infosüsteemi (EIS) testide koostamise keskkonnaga kursis olevad õpetajad, allakirjutanu kaasa arvatud, on juba mitu aastat hoiatanud, et see keskkond ei kõlba matemaatika tasemetööde ja eksamite läbiviimiseks. Sellele järeldusele jõudsime, kui üritasime mõni aasta tagasi koostada e-ülesandeid ning selgus, et isegi kõige lihtsamaid asju, nt tehteid murdudega ei saa selles keskkonnas korralikult kirja panna ja veel vähem vastuste õigsust kontrollida. Geomeetria teemade puhul on välistatud kõik joonestamisega seotud ülesanded, näiteks kolmnurka ei saa etteantud suuruste järgi konstrueerida, nurga suurust ei saa mõõta, lõiku ei saa poolitada jne. Kõigest hoolimata astuti tänavu see samm, kus kõik 6. klassi tasemetööd viidi läbi elektrooniliselt.

Tehnilised probleemid

Pean triviaalseks eelduseks, et tasemetöö tehakse samas keskkonnas, kus on terve aasta õpitud. Kui ikka ülesanded lahendatakse paberi ja pliiatsi abil, siis samal viisil teeme ka tunnikontrolle ja kontrolltöid. Olen koostanud hulgaliselt teste, mida õpilased saavad kodus arvuti abil lahendada ning kus testi lõppedes on tulemus kohe teada. Testid sobivad harjutusmaterjaliks ja mõne teema puhul saab neid kasutada ka teadmiste kontrolliks, kuid selliste teemade hulk on piiratud.

Et e-tasemetöö tegemine mööduks tehniliste viperusteta, peab laps olema seda keskkonda eelnevalt kasutanud. Ja mitte üks-kaks korda, vaid ikka rohkem. Et ta teaks täpselt, kuidas mingi vajalik sümbol üles leida, mida teha ekslikult sisestatud sümbolite kustutamiseks jne.

Matemaatika e-tasemetöö puhul oli võimalik kasutada eelmise aasta tasemetööd, kuid sellest polnud suurt abi, sest selle aasta tasemetöösse olid tekkinud uued tööriistad, mida õpilane polnud eelnevalt näinudki. Nende olemasolust ei suvatsetud ka õpetajaid teavitada. Tasemetöö läbiviimise juhendis oleks pidanud olema selgelt välja toodud need erisused, mis on tekkinud võrreldes eelmise aastaga. Kahjuks seda polnud.

Paberil tehtud tasemetöö tulemused saab laps teada järgmisel päeval ja tal on võimalik parandatud tööd ka põhjalikult uurida. Kui tööd soovib näha lapsevanem, siis võib talle koopia teha. E-tasemetöö tulemused selgusid alles neli päeva pärast töö sooritamist, kuna tegemist olevat olnud mingite tehniliste probleemidega. Parandatud töid arvutis uurides selgus, et mitmel juhul on õige vastus loetud valeks, punkte on aga antud juhtudel, kus midagi punktiväärilist ei olnudki. Ühesõnaga – parandatud tööd tuli üle parandada, et kätte saada õiged tulemused.

Selline nn tasemetöö annab ebaadekvaatse info nii lastele, õpetajatele, lapsevanematele kui ka kooli juhtkonnale. Samade tulemuste põhjal tehakse ka üleriigiline statistika. Võrreldes eelmise aastaga langes tasemetöö «tulemuste» põhjal õppeedukus 9,7 protsendipunkti (2013. a – 74,4%, 2014. a – 83,9%, 2015. a – 76,6% ja 2016. a – 66,9%). Kui eesti ja vene keele ning loodusõpetuse tasemetöödes sai alla 50% võimalikest punktidest vähem kui 4% õpilastest, siis matemaatikas ligi 33%. Kas õpilased saavad matemaatikast järjest vähem aru või on seekordse järsu languse põhjus mujal?

Nähtamatud vead

Augusti lõpus kohtusin kursustel ca saja matemaatikaõpetajaga ja kõrvalteemaks oli ka sel aastal korraldatud tasemetöö. Ma ei kohanud ühtegi õpetajat, kes oleks e-tasemetööga rahule jäänud. Ülesanded olid tasemetöös tegelikult päris head ja paberil lahendades oleks tulemused olnud normaalsed, kuid kasutatav e-keskkond ja mitte kõige õnnestunum teostus nullisid selle kõik.

Ent vaatame illustratsioone.

Esimene ja teine ekraanitõmmis on peaaegu identsed, kuid ühel juhul on arvuti lugenud kõik vastused õigeks ning teisel juhul on leitud üks viga. Leidke see viga (kui see üldse olemas on)!

Kolmas ekraanitõmmis. Püüdke sellelt punkte kokku lugeda. Kui palju saate? Arvuti leiab, et enamat kui kaks punkti õpilase esitatud lahendused väärt ei ole.

Ja veel. Tehted harilike ja kümnendmurdudega peavad kuuenda klassi õpilasel olema selged. Kui aga neljast pakutud ülesandest kohe esimene ei vasta õppekavale (ehkki pole keeruline), siis minul ja ilmselt ka teistel tekib küsimus – kas matemaatika tasemetöö on mõeldud laste ehmatamiseks ja hirmutamiseks? Kui tundsin huvi, miks on pandud selline ülesanne just esimeseks (võiks ju olla töö lõpus lisaküsimusena), siis öeldi vastuseks, et kuskil pole kirjas, et nii ei või olla. Just nimelt – pole kirjas! Aga on olemas lihtne talupojatarkus: alustame lihtsamast ja liigume keerulisemale.

Neljas ekraanitõmmis. Sellel esitatakse teksti põhjal küsimusi ja õpilane peab andma õiged vastused. See ei ole tekstülesande lahendamine. Aga selle ülesande puhul on veel üks õnnetus – kui õpilane annab esimesele küsimusele vale vastuse ja edaspidi arvutab õigesti, siis võib ta kokku saada null punkti! Pildil on aga näha, et ma sain oma lahenduse eest ühe punkti. Tegelikult ei oleks pidanud ma seda punkti saama, sest 156 ei moodusta 360st ühte kolmandikku. Igaüks võib jällegi kokku lugeda, kui palju sellise lahenduse eest oleks pidanud tegelikult punkte saama.

Ühe ülesande töökäsus oli öeldud, et tähed tuleb lohistada õigetesse kohtadesse (tegelikult on vaja punktid paika panna). Lohistasin tähed paika, nagu kästud, ja sain 12,5% maksimumist, ehkki ülesannet oskan lahendada.

Tasemetööd testides leidsin veel ühe ilusa koha: võrdus 0,45 = 45 : 100 loetakse õigeks, kuid võrdus 0,45 = 90 : 200 pole arvuti meelest õige. Uskumatu!

Kas see on taseme- või kontrolltöö?

Antud tasemetöö formaat ja ka hinnangud tulemustele kõnelevad sellest, et tegemist pole mingi tasemetööga, vaid ikka kontrolltööga. Kuigi hindeid selle töö eest panema ei pea, figureerivad statistikas ikka sellised mõisted nagu edukus ja kvaliteet, kusjuures piirid on täpselt samades kohtades, kus tavalise arvestusliku töö hindamise puhul – rahuldava hinnangu saamiseks peavad olema 50% vastustest õiged. Et hinnet ei tule panna, on vaid formaalne erisus.

Kui vaadata varasemate aastate tasemetöid ja selle aasta e-tasemetööd, siis formaat on täpselt sama. Kas e-tasemetöö ainus erinevus paberil tehtavast tööst seisnebki selles, et seda tööd tehakse arvuti abil? E-tasemetööl oleks mõte juhul, kui ülesannete hulk mitmekesistuks ning tulemused saaks pärast Saada-nupule vajutamist kohe teada. Praktika näitab, et kohe ei saa teada midagi ja mõne päeva pärast ilmutatakse tulemused, mille tõesuses tuleb kahelda.

Ja veel – kas tasemetöö peab ikka toimuma mai teisel nädalal? Mõni teema on veel pooleli või siis on kordamine poole peal. Vabalt võib teha selle töö 25. mail ja midagi halba ei juhtu. Ei saa võtta tõsiselt seda, mis on kirja pandud Innove veebilehel tasemetöö analüüsides (2014 ja 2015). Tsiteerin: «Tasemetöö teemade valik lähtub ainult ja alati õppekavast. … Kogenud õpetaja oskab aega nii planeerida, et mõned nädalad enne kooliaasta lõppu on kõik teemad lastele selgeks õpetatud. Viimased nädalad jäävad õpitu kordamiseks.»

Eksperimenteerimine tuleb lõpetada ja kohe!

Matemaatika õppimisel ja õpetamisel saab väga edukalt arvutit kasutada. Hea näide on siin Nutisport oma rakendustega, GeoGebra jooniste tegemiseks, matemaatilised testid õpitu kordamiseks (harjutamiseks) jne. Hoopis keerulisem on koostada selline töövahend, mille abil saab õpilaste teadmisi ja oskusi kontrollida (ei pea siin silmas valikvastustega teste). Ma ei ole näinud ühtegi sellist programmi, mis suudab üheaegselt kontrollida arvutusülesannete vastuseid, võrrandi lahendamise õigsust, saab aru geomeetriaülesande lahendusest ning leiab vea, kui see on olemas jne. Rääkimata sellest, et tekstülesande puhul peab lapsel olema võimalik kirjutada ja arvuti peab sellest aru saama.

EISi abil tehtud testid hakkavad mõjutama matemaatikaõpetust selles suunas, et niigi õhukeseks lihvitud ainekavast võib õpetaja soovi korral veel ühe kolmandiku välja visata. Kolmnurga joonestamist ei saa arvutiga praegu kontrollida – viskame välja! Nurka on arvutis tülikas mõõta – jätame ära! Jne. Variõppekava tekkeks on loodud väga soodsad tingimused.

Tühistame tulemused!

Kevadel tehtud tasemetöö tulemused tuleb tühistada ning 2017. aasta kevadel mingisugust elektroonilist tasemetööd EISi baasil korraldada ei tohi. Ühest ebaõnnestunud katsest piisab, kusjuures oli ette teada, et nii juhtub. Minul on seoses matemaatika e-tasemetööga üks küsimus – kas keegi meie riigis selle eest vastutab, mis lastega tehakse või tegemata jäetakse? Ja kui vastutab, siis kuidas see vastutus välja näeb. Ootan, et selles küsimuses võtab selge seisukoha ka koolimatemaatika ühendus.