Homme tähistab taasiseseisvunud Eesti oma 25. vabadusaastat. Postimehe päevaintervjuus toonaseid sündmusi meenutanud diplomaat ja 20. augusti klubi liige Jaak Jõerüüt ütles, et ilma terve rahva toetuseta poleks iseseisvust tulnud.
Jõerüüt 20. augustist: jõudu meil ei olnud, mõistus oli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rääkides 1991. aasta 20. augusti tähendusest, pani Jõerüüt selle samale pulgale 24. veebruari ehk Eesti vabariigi sünnipäeva ja Tartu rahu allkirjastamisega. «Igasugused kogud võivad vastu võtta mis tahes pabereid, aga meil õnnestus ära kasutada ajalooline või poliitiline õhuauk, kui Moskvas oli putš, ja vormistada see ära, et Eesti läheb iseseisvaks oma parlamendi ja uue põhiseadusega,» ütles Jõerüüt ja lisas, et iseseisvumise otsusele saadi ka lääne tunnustus - vaid paari nädalaga sõlmis Eesti riigiga diplomaatilised suhted mitukümmend riiki.
«See tunne kusagil sees sarnaneb kõige rohkem sõnaga fataalne. Oli tarvis ära teha, öeldakse lihtsalt. Muidugi hakkab mõistus kõhklema, sest sa ei tee mitte enda, vaid terve rahva, riigi jaoks. Kas sa teed õige otsuse ja õiges sõnastuses,» meenutas Jõerüüt.
Kuigi iseseisvuse nimel pingutasid paljud, teiste hulgas tõi Jõerüüt välja näiteks Ülo Nugise ja Arnold Rüütli, poleks ainult poliitikutest piisanud. «Asja tegi sisuliselt ära rahvas. Ükski poliitiline suurfiguur poleks üksinda saanud mitte midagi teha, kui terve rahva toetust poleks selgelt taga olnud.»
«Toonane välisministeeriumi töötaja Jüri Luik meenutas, et nende analüüs ütles, et Kremli dessantväed võivad laskuda just nimelt Toompeale. Kui jõud äkitselt uksest sisse tuleb, siis selle vastu jõuga ei saa - seda meil ei olnud. Mõistus oli.»
1991. aasta sündmustest on tänases lehes ka kronoloogiline ülevaade, mis on leitav siit. Samuti tasub heita pilk intervjuule toonase Taani välisministri Uffe Ellemann-Jenseniga.