Eesti ei ole veel poolel teel viie rikkama riigi hulka. Sissetulekud võrdluses põhjanaabritega ja varanduslik ebavõrdsus teevad kurvaks. Vaatamata sellele ei nõustu ma üldistusega, et eestlased on vaesed, räägib intervjuus Eesti presidendiks pürgiv vandeadvokaat Allar Jõks.
Intervjuu metoodikast: küsimused pärinevad Google'i autocomplete'i variantidest ehk valikutest, mida otsimootor pakub otsingut alustades.
Need valikud on ühtlasi ka eestlaste kõige populaarsemad otsingud. Valitud küsimuste teemadeks on «Eesti», «eestlased» ja «president» ja potentsiaalsetel presidendikandidaatidel palusime vastata võimalusel vähemalt kolme, kuid mitte rohkem kui kümne lausega.
Eesti kuulumist Euroopa Liitu ei peaks vaatama tehinguna, et kas see on kasulik või kahjulik. Oleme osa Euroopa väärtusruumist. Lisaks on tugevad liitlassuhted NATO ja ELi liikmesriikidega meie julgeoleku jaoks otsustava tähendusega.
Mulle meeldiks, kui eestimaalane oleks avatud, naeratav ja hooliv. Avatuseta on raske olla eelarvamustest vaba ja õpihimuline. Kuigi olen ise kasin naerataja, võiks naeratav eestimaalane olla meie visiitkaart. Hoolivus tähendab naeratuse toomist sinna, kuhu keegi teine on jätnud pisara.
Presidenti on vaja ühiskonnas sildade ehitamiseks. Nii nagu vajame riigikogu, valitsust, kohtuid ja põhiseaduslikke ametikandjaid, vajame ka presidenti riigivõimu püsivuse tagajana. Presidendi tseremoniaalset rolli riigipeana nii kodumaal kui välissuhtluses ei saa alahinnata.
President peaks olema kirglik, õiglane ja julge. Kirglikkus tähendab, et ta ei jää kunagi kõrvaltvaatajaks. Õiglust eeldab temalt presidendi ametivanne. Julguseta on raske jääda iseseisvaks.
Lahkumiseks on enamasti kolm põhjust – raha, armastus, uudishimu. Kui oleme suuremeelsed ja avatud, siis muutub iga minemine rikastavaks tulemiseks. Viimase aasta numbrid näitavad, et esimest korda pärast iseseisvuse taastamist tuli Eestisse rohkem inimesi, kui siit lahkus. See on lahe!
Eesti ei ole veel poolel teel viie rikkama riigi hulka. Sissetulekud võrdluses põhjanaabritega ja varanduslik ebavõrdsus teevad kurvaks. Vaatamata sellele ei nõustu ma üldistusega, et eestlased on vaesed.
Tööd pole Eestis kunagi peljatud. Küsimus on, millist tööd väärtustame - kas väikese tootlikkusega ponnistamist või lisaväärtust loovat. Haridus, keskendumine ning vähem õiguslikke ahelaid ja bürokraatiat aitaks meid uue majanduse esirinda.
Antud artikkel on osa intervjuude seeriast presidendiks pürgijatega.
Loe ka: