Jürgen Rakaselg: õpetajal peavad olema selged õigused õpilaste turvalisuse tagamiseks

Foto: SCANPIX

Kui õpetaja saab teada, et alaealise õpilase kotis on pudel siidrit, siis kehtivate seaduste järgi peaks ta kutsuma kooli politsei. Praegu peaks kutsuma politsei ka siis, kui lapsel on taskus pidevalt tunni segamiseks kasutatav vile, sest õpetaja ei tohi talt seda taskust ise ära võtta. Saades teada, et laps on kodust kaasa võtnud ja oma õpikukappi pannud kööginoa, peab õpetaja praeguste seaduste järgi ootama ära kas probleemi tekkimise või taas kutsuma politsei, kirjutab haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna nõunik Jürgen Rakaselg vastulauses Mikk Tarrose arvamusloole.

Selline olukord pole kindlasti tervemõistuslik ning laste huvides. Ka haridustöötajad on aastaid osutanud, et praegune õiguslik regulatsioon on siinkohas habras ja segane. Seetõttu vajavadki koolitöötajad selgemaid õigusi laste turvalisuse tagamiseks, ohtlike olukordade ennetamiseks ning vajadusel ka sekkumiseks.

Maksab endalt küsida – kumb olukord tekitaks koolis rohkem «vangla mentaliteeti», kas see, kui õpetaja võtab siidri lapse kotist või vile taskust ära, annab sellest kohe vanematele teada või kui selleks kutsutakse kooli politsei?

Seaduseelnõu on tehtud Soome eeskujul

Seetõttu hakkas ministeerium enam kui aasta tagasi töötama välja selgeid reegleid, mis annaksid koolitöötajatele üheselt mõistetavad ning piisavad õigused ohtude ennetamiseks ja korrarikkumiste takistamiseks. Eelnõu väljatöötamisel on olnud heaks eeskujuks Soome seadus. Eesmärk on tagada koolis töörahu ja kõikide laste turvalisus.

Lühidalt öeldes annab see õpetajale õiguseerandlikes olukordades asjakohaselt käituda ning nõude kõik sellised juhtumid ka dokumenteerida. Õpetaja elementaarsed õigused ja kohustused õpilasi kaitsta peavad olema selgelt seaduses kirja pandud. Selgusetus on kooli turvalisust ja õpperahu silmas pidades vastuvõetamatu.

Õpetajal peab olema õigus võtta hoiule esemed ja ained, mis on keelatud, ohtlikud või mida kasutatakse õppimist või õpetamist häirival viisil. Seetõttu peab koolitöötajal olema vajadusel võimalus kontrollida õpilast ja tema kasutuses olevaid esemeid (nagu näiteks kapp või kott).

Seaduseelnõu asetab ka väga selged piirangud – turvakontrolli tohib teha vaid vaatlemise või kompamise teel, kuid õpetaja ei saa ega tohi politsei kombel õpilast läbi otsida. Riiete ja kehavahelise ala või kehaõõnsuste läbivaatuse õigus, kui seda peaks üldse laste puhul vaja minema, on ja jääb politseile.

Õigus võtta lapselt siidripudel

Eelnõus on tõesti kavandatud ka vähima vajaliku jõu kasutamise õiguse andmist. Jõud on mõiste, mille sisustamisel kiputakse minema väga kaugele. Ometigi ei ole siin peetud silmas ei midagi enamat, kui õigust võtta näiteks siidripudel käest ka siis, kui laps selle äraandmisest keeldub ja sellest kinni hoiab. Oluline on, et kasutatav jõud peab olema proportsionaalne õpilase vanuse ja olukorra ohtlikkusega.

Otsese või kaudse tahtlusega valu tekitamine on ja loetakse ka edaspidi kehaliseks väärkohtlemiseks. See on kriminaalkorras karistatav, mistõttu on alusetu õpilasesinduste hirm, et reeglid lubavad last füüsiliselt karistada või vähimalgi määral kahjustada. Täpselt vastupidi. Jõu kasutamiseks peab olema täidetud rida väga konkreetseid tingimusi, sellest tuleb ka viivitamatult vanemaid teavitada.

Olulisim on lastega hea kontakt

Kõige olulisem ja parim laste ja kooliõhkkonna kaitsmise meede on lastest hoolimine ning nendega suhtlemine. Turvakontrolli õigus on kavandatud selliste ohtlike olukordade lahendamiseks, kus lapse käitumise suunamiseks ja mõjutamiseks on teised võimalused täielikult ammendunud. Seetõttu on eelnõus seatud ka rida tingimusi, mis kaitsevad õpilasi võimalike koolitöötajate väärkasutuste eest. Turvakontroll on võimalus sekkuda potentsiaalselt ohtlikus olukorras – see ei asenda ega vähenda mingil kujul vajadust omada lastega head ja koostöist kontakti ning neist siiralt hoolida.

Ootamatu ja hirmutav on lugeda õpilasesinduste artiklist, et neil on teavet õpetajate ebaeetilisest käitumisest – kus last verbaalselt või füüsiliselt koolitöötaja poolt kiusatakse. Palume pöörduda detailsema teabega kohe konkreetse kooli, selle pidaja, ministeeriumi või maakonna järelevalvet teostavate ametnike poole.

Koostöö on olnud hea

Eesti Õpilasesinduste Liiduga on meil olnud hea koostöö. Meie jaoks on mõneti üllatav, et eelmisel kohtumisel olid organisatsiooni esindajad eelnõuga päri, esitasid arutelu käigus täiendusi ja parandusettepanekuid, millega oleme ka arvestanud. Mis iganes on muutunud seisukoha põhjuseks, siis loomulikult oleme valmis heade partneritega kohtuma ja kerkinud küsimusi ka arutama.

Kohtumine ja arutelu on kindlasti vajalik, sest hea partner on mitut õpilaste turvalisuse tagamise eelnõu aspekti vääralt tõlgendanud. Oleme neile saatnud ettepaneku, et tekkinud küsimusi arutada ja hetkel ootame õpilasesinduste vastust kohtumise kohta.