FOTO: SCANPIX

Haridus- ja teadusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis lubab teostada õpilaste turvakontrolli, põhjendatud juhtudel kasutada vahetut sundi ning keelatud esemed hoiule võtta. Õpilasliit leiab, et haridustöötajate pädevus teostada turvakontrolli ei ole piisavalt põhjendatud, kirjutab Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse aseesimees Mikk Tarros.

Pooldame seda, et häirivad ning keelatud asjad võetakse ära, ent ebasobivaid asju saab hoiule võtta ka kehtiva seaduse kohaselt. Täiendavate õiguste andmine (kompimise ning läbiotsimise näol) tekitaks koolis selgelt vangla mentaliteeti ning hirmuõhkkonda, kuna ka pealtnähtud jõu kasutamine, eriti täiskasvanute poolt, mõjub õpilase turvatundele halvasti. Läbiotsimisõigus aga rikub õpilaste privaatsust. Õpilased ei hakka õpetajaid hindama mitte autoriteedi pärast, vaid kartusest, et õpetajal on õigus õpilase vastu jõudu kasutada.

See külvab õpilases hirmu ning mõjub halvasti õpetaja ja õpilase vahelisele usaldusele.

Ükski õpetaja ei tohiks jõuda olukorrani, kus tal on tarvis kasutada jõudu või teostada läbiotsimist. Oskus arutada õpilasega rahulikult ja arusaadavalt probleem läbi ning lahendada olukord verbaalselt, peaks olema õpetaja autoriteedi tunnus. Vägivalla, olgu see seaduslik või mitte, kasutamine näitab pigem, et õpetajal puudub võimekus end sõna jõul kehtestada.

Mis välistab, et kompimisõiguse/läbiotsimisõiguse andmist ei kasuta koolitöötajad valesti ja kuhu saab pöörduda õpilane, kes tunneb, et õpetaja ei käitunud läbiotsimisel reeglite järgi? On olnud juhtumeid, kus ka koolitöötajad kiusavad verbaalselt või vaimselt õpilasi. Arvestades neidsamu olukordi, rikuks koolitöötajatele politseilike õiguste andmine koolipere omavahelisi suhteid, tekitades ebaterve õhkkonna.

Antud seaduseelnõu ei tohi anda koolitöötajatele õigust õpilasi füüsiliselt karistada. Mis mulje võib õpilasele jääda õpetajast, kes teostab juba mitmendat korda läbiotsimist? See külvab õpilases hirmu ning mõjub halvasti õpetaja ja õpilase vahelisele usaldusele. Samuti ei ole välistatud, et nooremad õpilased olukordi jäljendama hakkavad, mis võib kaasa aidata ka füüsilise vägivalla suurendamisele koolis.

Survestab ka õpetajaid

Meil on niigi probleem sellega, et õpilaste koolirõõm on madal: Eestis on iga neljas õpilane koolis õnnetu (PISA 2012). Peame säilitama kooliperevahelise usalduse, et koolis viibimine oleks noortele turvalisem ja hirmudeta.

Õpilasliit on mures, et kavandatav õiguste suurendamine survestab ka õpetajaid endid. Kui õpetajale antakse ühtäkki õigus politseilisteks protseduurideks, omamata vastavat väljaõpet, võib vastuhaku korral olukord lõppeda nii õpetajale kui ka õpilasele väga ebameeldivalt. Me ei ole kindlad, kas koolitöötajatele suuremate õiguste andmine on eesmärgipärane. Kool saab olemasoleva seadusandluse raames eraldada potentsiaalselt ohtliku õpilase ja kutsuda kohale politsei, kes siis erapooletult ja professionaalset väljaõpet omades teostab läbiotsimise.

Enne kui võtame ennetusmeetmena kasutusele jõu, on vaja välja selgitada, milline on koolide praegune mõjutusmeetmete kasutamise praktika ning millist täiendavat tuge koolituste ja nõustamise näol koolitöötajad kehtiva seaduse alusel turvalise õpikeskkonna loomiseks vajavad. Analüüsi tulemusel võib hoopis ilmneda, et koolides ei osata piisavalt kasutada juba praegu koolitöötajatele antud õigusi ja võimalusi, et kodukorda rikkuvaid õpilasi mõjutada.

Seega, haridustöötajate õiguste suurendamiseks on vajalik nii põhjalik eeltöö eri osapooltega kui ka vastavad uuringud. Alles siis saame hinnata, kas suuremate õiguste andmine on vajalik, et lahendada ohuolukorrad õpilase ja õpetaja jaoks parimal viisil.