/nginx/o/2016/05/27/5438363t1h977f.jpg)
Eestlased lahkuvad, sest Eesti on vaene ja siin on liiga vähe hoolimist. Kuna piirid on avatud ja mujal saab sama töö eest mitu korda rohkem palka, siis need, kel jalad vähegi kannavad ehk nooremad ja ärksamad ka lahkuvad, räägib intervjuus Eesti presidendiks pürgiv riigikogu liige Peeter Ernits.
Intervjuu metoodikast: küsimused pärinevad Google'i autocomplete'i variantidest ehk valikutest, mida otsimootor pakub otsingut alustades.
Need valikud on ühtlasi ka eestlaste kõige populaarsemad otsingud. Valitud küsimuste teemadeks on «Eesti», «eestlased» ja «president» ja potentsiaalsetel presidendikandidaatidel palusime vastata võimalusel vähemalt kolme, kuid mitte rohkem kui kümne lausega.
/nginx/o/2016/05/23/5424853t1h97f9.jpg)
Euroopa Liitu on kasulik kuuluda, sest sealt saab raha ja «tarkust». 500-miljonilise hiidriigi pealinnas on palju rohkem tarkust kui meil siin. «Tarkus» tuleb Brüsselis koostatud ja vastu võetud eurodirektiividest, mida peame üle võtma, enamasti seejuures täht-tähelt. Samal ajal tasuks endale aru anda, et tasuta lõunaid ei ole. Selleks, et raha saada, peab ELis kehtivatest mängureeglitest kinni pidama.
Just siin on aga mõtlemise koht: kas Brüsselis kehtestatud mängureeglid meile ikka meeldivad ja kas me suudame neid vajadusel meile sobivas suunas ka muuta. Praegu, kui Euroopa Liit on tänu pagulas- ja võlakriisile suurte muutuste lävel, on see meile lausa eluliselt oluline.
/nginx/o/2016/05/23/5424855t1ha166.jpg)
Geneetikuna tean, et kuigi oleme sellel maal väga kaua elanud, on meie rahva veri sedavõrd palju segatud, et lootusetu on otsida puhtaverelist eestlast. Mis jääb järele? Keel ja meel. Ilus eesti keel, mida inimene räägib vabatahtlikult, ja meel, mis ütleb, et see väike maa, kus eestlased elavad, on kõige ilusam ja armsam, selle eest võib vabalt ka surra. Mõne jaoks võib seda liiga palju olla, minu jaoks mitte.
/nginx/o/2016/05/23/5424857t1hbba4.jpg)
Ma küsin vastu: miks on pead vaja? President on riigipea. Eesti riik on keha, president tema pea. Ma ei hakka siinkohal põhiseaduse viiendat peatükki ümber jutustama. Paragrahvis 78 on üles loetud need 20 tööülesannet, mida president täitma peab - alates Eesti Vabariigi esindamisest rahvusvahelises suhtlemises ja lõpetades õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise algatamisega.
/nginx/o/2016/05/23/5424861t1h6133.jpg)
Kuna president on Eesti riigi pea, peab ta suutma täita pea ülesandeid. President peab olema inimene, keda saab usaldada ja kes tegutseb eeskätt eesti rahva ja riigi huvides, mitte ei täida Washingtoni või Brüsseli asehalduri rolli. Loomulikult peab Eesti president olema tark, tasakaalukas, sirge seljaga ja suurepärane suhtleja, inimene, kes valdab täiuslikult sõna.
/nginx/o/2016/05/23/5424887t1h54c5.jpg)
Eestlased lahkuvad sellepärast, et Eesti on vaene ja siin on liiga vähe hoolimist. Kuna piirid on avatud ja mujal saab sama töö eest mitu korda rohkem palka, siis need, kel jalad vähegi kannavad, ehk nooremad ja ärksamad, ka lahkuvad.
Eksperdid räägivad, et meil siin on töö tootlikkus liiga madal. Samas ei saa ei mina ega ka paljud teised sellest hästi aru, sest seesama bussijuht keerab nii Eestis kui Soomes ühtemoodi rooli ja seesama meditsiiniõde teeb nii siin kui sealpool lahte sama palju ja samamoodi süsti.
/nginx/o/2016/05/23/5424871t1h1107.jpg)
Vahendades, mitte aga ausalt ühiskonnale hädavajalikke töid tehes, riske võtva ettevõtjana. Ühiskonnateadlased räägivad, et haljale oksale jõudmiseks tuleks esmalt sündida ülemuse perre. Jõukamate ja haritud vanemate lastel on suurem tõenäosus eliitkooli pääseda, sealt edasi aga ka ise haljale oksale jõuda. Nii on see muuseas igal pool. Riigi kohus on vaadata, et ebavõrdsus ning rikaste ja vaeste erinevused karjuvalt suureks ei muutuks.
Antud artikkel on osa intervjuude seeriast presidendiks pürgijatega.
Loe ka:
/nginx/o/2016/12/21/6195201t1h4d66.jpg)